Venemaa eksperdi Kalev Stoicescu sõnul pole Genfis toimunud tippkohtumisel ära jäänud õhtusöök ja eraldi antud pressikonverentsid midagi traagilist või enneolematut, ning viimase taga võib eelkõige näha Putini soovi anda edasi omaenda sõnumit Kremli poolt väljavalitud meediakanalitele.

Kogu ülevaade Genfi kohtumisest ja selle tulemustest on tulnud peamiselt läbi selle info, mis Venemaa riigipea Vladimir Putin ning Ameerika Ühendriikide president Joe Biden meediale kohtumise järel andsid.

Tulemused olid ootuspärased

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri hinnangul oli tippkohtumine küll mõlemapoolselt edukas, kuid on selge, et pea kõikides küsimustes domineerivad endiselt vastuolud. "Samas võis juba sündmuse eel olla enam kui kindel, et päris tühjade kätega lahku ei minda, sest juhul, kui kõneluselt oleks lahkutud ühegi kokkuleppeta, oleks kohtumise üldine sõnum kujunenud väga negatiivseks," lisas Stoicescu.

"Võib öelda, et need on tegelikkuses võrdlemisi väikesed detailid - näiteks see, et suursaadikud pöörduvad vastastikku tagasi oma tööpostile Moskvasse ja Washingtoni. Lisaks jääb taaskord õhku küsimus, et kas normaalne diplomaatiline tegevus mõlemas riigis ka reaalsuses taastub. Diplomaate ja saatkondade personali on kümnete kaupa välja saadetud, ning Venemaa koostatud ebasõbralike riikide nimekiri, mille eesotsas Ameerika Ühendriigid endiselt on, keelab Venemaa kohalikku tööjõudu saatkonna heaks kasutada. Ühesõnaga saadikud tulevad küll tagasi, kuid ka siin on kõik ülejäänud küsimused endiselt lahendamata," tõi Stoicescu näite.

Kohtumine kui töövõit Venemaale

Stoicescu hinnangul oligi Vladimir Putini jaoks töövõiduks juba kohtumise toimumine kui selline: "Fakt, et nad kohtusid Bideni kutsel, lisab kahtlemata kaalu. Genfis toimunud tippkohtumine oli hea viis demonstreerimaks, et Venemaad ja ka Putinit ennast võetakse tõsiselt, ning et Venemaast ei saa maailmas üle ega ümber. Näha on, et teemade rõhuasetus oli strateegilisel tasakaalul, relvastusel ja tuumaarsenalil. USA-Vene kontekstis on see loomulik, sest ainsad asjaolud, mis teevad Venemaast suurriigi, on tema tohutu territoorium ja tuumarelvade arv. Muus osas, eriti aga majanduslikus mõttes, on Venemaad Hiina, Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikidega väga raske samasse kategooriasse asetada."

Kogenud välispoliitika spetsialist lisas, et jätkamaks kõnelusi tuumadesarmeerimise osas, võeti ühe olulise teemana lauale ka uute töögruppide moodustamise plaan: "START lepe, mida pikendati käesoleva veebruari alguses, kehtib aastani 2026. Samas ei ole kindel, kas eelnimetatud väljaütlemisi saab sisulisteks otsusteks pidada. Otsustati lihtsalt, et sellega alustatakse tööd, mis ei tähenda automaatselt, et nad ka tegelikkuses mingite tohutute tulemusteni jõuavad."

Välispoliitika uued suunad

Täpselt samamoodi otsustati, et üritatakse lahendada küsimusi küberjulgeoleku valdkonnas: "Joe Biden ütles avalikult välja, et Ameerika Ühendriikidel on vähemalt 16 kriitilist valdkonda ja organisatsiooni, mis peaksid olema puutumatud, off-limits. See oli selge hoiatus Venemaale, et küberrünnaku puhul ei hoidu USA omapoolsest vastusest. Lepiti kokku, et püütakse üheskoos teatud reegleid paika panna, mis on iseenesest õige - nii nagu külma sõja ajal, peaksid ka nüüd olema vähemalt minimaalsed riikidevahelised käitumisreeglid ja standardid, millega mõlemad osapooled arvestada võivad."

Genfiski arutluse all olnud tuumarelvastus on Stuicesco sõnul muutumas aga möödunud sajandi külma sõja igandiks, millega ühel hetkel maailmapoliitikas enam väga kaugele ei sõua. Seepärast on võimalik, et piiratud positiivsus, mida Putin äsja nii Genfis kui ka juba varasemalt G7 ja NATO tippkohtumistel näidanud on, on selge märk, et niisugused signaalid hakkavad kohale jõudma ka Kremlisse: "On selge, et kindlasti ei muuda Kreml oma käitumist päevapealt. Eks siis järgnevatel kuudel ilmneb, kas Venemaa leebub ja on rohkem koostööaldis, või jätkab oma senist vaenu ja pingete üleskruvimise poliitikat," arutles Stoicescu lõpetuseks.