Ajakirjanikud Kaarel Kressa, Kadri Veermäe ja Herman Kelomees arutasid täna hommikul Delfi helistuudios eilset Joe Bideni ja Donald Trumpi tippkohtumist.
Genfist tagasi reisiv ajakirjanik Herman Kelomees kommenteeris Müncheni lennujaamast, et kohtumine jäi oodatult vaoshoituks ja suuri läbimurdeid ei tulnud. „Eesmärk oligi lihtsal meestel omavahel kokku saada, leida mingisuguseid väiksemaid koostöökohti ja leppida kokku väiksemates asjades nagu suursaadikute pealinnade tagasi saatmine,” ütles Kelomees. „Laias laastus oli tegu kohtumisega, millel otsest tulemust pole. Kui välja arvata see, et ühine avaldus suudeti teha. Aga mõlemad pooled kinnitasid üle, et teine pool ei ole muutumas, tõenäoliselt jääb USA-Vene suhetes palju samamoodi nagu varem.”
Bideni ja Putini isiklikus suhtluses oli tunda vähem positiivset keemiat kui Putini ja Donald Trumpi puhul, tõdes Kelomees. „Suhe saab olla ainult töine, nagu ka Biden ise ütles: strictly business.” Ameeriklased on enne ja pärast kohtumist rõhutanud, et soovivad Venemaaga stabiilset ja ootuspärast suhet. „Tundub, et USA tahab Venemaa problemaatilisuse kuidagi pausile panna,” kommenteeris ajakirjanik. „Kuidas see õnnestub, eks näis.”
Juttu tuleb ka sellest, kuidas näeb Šveits oma rolli maailmas ning mida arvavad šveitslased Venemaast.
Eesti Päevalehe välistoimetuse juhi Kadri Veermäe sõnul oli kohtumise kõige üllatavam osa Putini käitumine, kes pidas reeglitest kinni, ei hilinenud ega üritanud muul moel Bidenile kohta kätte näidata. Eraldi pressikonverentside pidamine oli Veermäe hinnangul Bidenist õige käik. „Mõlemad said segamatult rääkida seda juttu, mida kavatsesid, oponeerimist ei olnud,” ütles Veermäe. „Biden ise ütles, et ka kohtumine möödus rahumeelses õhkkonnas, ei olnud erilisi teravusi või väga keeruliseks kiskuvaid olukordi.”
Bideni pressikonverentsi üheks huvitavamaks osaks oli küberrünnakute teema, kus Biden andis mõista, et USA võib küberruumis hakata ka omapoolseid vasturünnakuid korraldama. Väga konkreetseid avaldusi selles osas siiski ei tulnud.
