"Härra eesistuja, kas oleks võimalik kuidagi esineja adekvaatsust kontrollida? Minu meelest esineb meile siin bipolaarse häirega inimene, kes ei saa aru, mis positsioonis ta praegu on, mida temalt oodatakse ja mida temalt küsitakse," kõlas Mart Helme esimene "protseduuriline küsimus".

Pool tundi hiljem kinnistas ta öeldut. "Mul on tohutult hea meel, et me selle umbusalduse tegime, sest teie esinemine siin, teie täiesti ebaadekvaatne jutt ja valed, mida te pidevalt korrutate, see bipolaarne häire, mida te esindate..."

Kommentaaride suunas võttis teravalt sõna Riina Sikkut, kes nentis, et ametisoleva valitsuse materdamine opositsiooni poolt on tavapärane, küll aga "on ennekuulmatu ja lubamatu vaimse tervise häbimärgistamine."

"Meil on sajad inimesed, kes teevad iga päev tööd, et vaimse tervisega seotud stigmasid vähendada. Meil on kõigil füüsiline tervis, meil on kõigil vaimne tervis. Ligi pooli meist tabavad elu jooksul vaimse tervise mured. Need inimesed peavad julgema seda tunnistada, nad peavad abi otsima ja abi saama. Ja siin saalis peame me selliseid tervishoiueesmärke kõigi sõnavõttude puhul silmas pidama. Asi ei ole mitte ainult n-ö diagnoosimises või mittediagnoosimises, aga kogu see suhtumine vaimse tervise muredesse on täiesti taunitav ja häbiväärne," ütles Sikkut.

Nii Sikkut kui ka Kaljulaid tegid etteheiteid istungi juhataja Martin Helme suunas, kes lubas sarnastel sõnavõttudel jätkuda ning ei rakendanud riigikogu kodukorraseadust, mis nõuab ebasobivate väljendite kasutamise korral märkuse tegemist ja vajadusel ka mikrofoni väljalülitamist.

Teemal võttis sõna ka Eesti perearstide seltsi juhatuse liige Karmen Joller, kelle sõnul ei tohiks kellegi diagnoosi kasutada sõimusõnana tema mõnitamiseks.