SPIKKER | Vangide vahetamine, Ukraina ja küberrünnakud. Kus on lootust Bideni-Putini kokkuleppeks?

Vene ja USA eksperdid on ühel meelel, et suuri läbimurdeid ja sõprusavaldusi Joe Bideni ja Vladimir Putini tänaselt kohtumiselt oodata ei tasu. Samas on ka teemasid, millest on huvitatud mõlemad pooled.

1. Vastastikused ähvardused

Kuna USA ja Vene suhted meenutavad järjest enam uut külma sõda, on oluline juba rääkimine ise. Silmast silma vestlus aitab paremini aru saada, millised vastase jutupunktid on rohkem kodumaisele avalikkusele tarbimiseks mõeldud ja kust lähevad päriselt jooned, millest üle ei maksa astuda. Moskva Carnegie keskuse juht Dmitri Trenin kirjutab, et näiteks Vene dissidentide küsimust pole kohtumisel mõtet pikalt arutada. Samuti võib Putinilt oodata ähvardusi Ukraina vastu, kui riik peaks NATO-le liialt lähenema või oma territooriumi tagasi nõudma.

Ka Biden lubas paari päeva eest üldsõnaliselt, et paneb kohtumisel oma punased jooned paika. “Ma ei taha Venemaaga konflikti, aga me reageerime Venemaa kahjulikule tegevusele,” ütles Biden. “Ja me ei jäta NATO-t kaitseta ega lõpeta demokraatlike väärtuste eest seismist.” Ilmselt ei hakata arutama ka näiteks NATO õiguse üle Poolas ja Balti riikides oma pataljone liigutada. USA valitsus rõhutab, et Venemaalt tahetakse kindlasti nõuda küberrünnakute lõpetamist. Kust siin “punased jooned” jooksevad, on lahtine, kuna suured küberrünnakud USA taristu vastu aina jätkuvad ja vastulööki pole seni toimunud. “Peame ära otsustama, kus meil on ühised huvid,” ütles Biden esmaspäeval. “Ja seal, kus me ühel meelel ei ole, peame selgeks tegema punased jooned.”