Henn Põlluaas: jätkame riigikogu töö takistamist
(190)
“Seda me ju ütlesime ka kohe alguses, et see [obstruktsioon] ei lõppe lihtsalt selle eelnõu [ABIS-e] vastuvõtmisega,” tõdes Põlluaas täna Delfile.
Parlamendisaadiku Henn Põlluaasa (EKRE) sõnul protestitakse obstruktsiooni jätkamisega selle vastu, “kuidas valitsus teerulli meetodil opositsioonist üle sõidab.” Ta selgitas: “Mitte ühtegi meie muudatusettepanekut ei arvestatud, ka mitte ühtegi meie hilisemat kompromissi ettepanekut. Meie jätkame obstruktsiooniga ja saadame selge sõnumi valitsusele, et kui nad kavatsevad veel selliste eelnõudega välja tulla, siis see ei saa neil kindlasti olema lihtne.”
“Kui me vaatame suures pildis, siis kõik need NETS [nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus - toim]”, meediateenuste seadus, hädaolukorra seadus ja veel kavandatav vihakõne seadus - need kõik loovad ju sellist politseiriiki, kui me need kõik jõustame ja kokku paneme,” lisas Põlluaas.
Põlluaasa kinnitas, et obstruktsiooni jätkamisega tahetakse näidata just protestimeelsust ja see ei tähenda, et mõni järgmistel nädalatel menetluses olev eelnõu oleks neile konkreetselt vastumeelt. “Siin obstruktsiooni käigus me oleme ka ju mõistlikke eelnõusid ikka toetanud,” ütles ta.
“Jah, me takistame [riigikogu tööd - toim], et anda selget signaali valitsusele. Aga selle käigus küsime me ka põhjalikult küsimusi ja peame sisulisi kõnesid,” rääkis Põlluaas. “Tõtt-öelda oleme selle obstruktsiooni käigus saanud tunduvalt parema ülevaate nendest eelnõudest ja seadustest, kui oleksime tavalise, kiirustatud protsessi käigus.”
ABIS-e eelnõu vastuvõtmisega sai riik võimaluse koondada Eesti riigi käes olevad inimeste biomeetrilised andmed (sõrmejäljed, dokumendifotod) ühte andmebaasi.
Hääletusel osalesid teisipäeval 97 parlamendisaadikut, kellest 56 olid eelnõu poolt ning 38 vastu. Vastu hääletasid ühiselt nii EKRE, Isamaa kui sotsiaaldemokraatide fraktsioonid. Kolm kohal olnud inimest ei osalenud hääletusel.
