Videos räägivad oma kogemustest nii transsooline naine, gei kui lesbi. Igaühel on oma lugu ja vaatenurk LGBT kogukonna elule Eestis.
Viktoria tegi paar aastat tagasi soovitud soole ülemineku. Ta võtab nüüd hormoone, kannab naiste riideid ja samuti on muutnud oma häält. “Mäletan, et kui mul oli veel mehelikum hääl, helistasin küünesalongi, et broneerida aeg. Mulle aga keelduti seda andmast. Mis on vahet naise ja transseksuaalse naise maniküüril, ma ei mõista,” nentis Viktoria.
Ta rääkis ka, kuidas suhtus soovahetusse tema isa, kes on kaitseväelane, ja samuti tema kolleegid. Ühtlasi kirjeldas ta transsoolise naise intiimelu ja partneritega tutvumisest.
Jüri on avalikult gei. Ta kolis Kiievist Tallinna mitu aastat tagasi. “Siin lõpetasin n-ö maski kandmise, tunnen end turvaliselt. Ehkki saan endiselt aru, et Ida-Virumaal ja Lasnamäel pean käituma teistmoodi,” lisas ta.
Tema sõnul on teatud tüüpi inimesed LGBT-kogukonna suhtes negatiivsemad. Mõjutavad kolm tegurit: vanus, haridustase ja suhtluskeel. “Eestikeelsed inimesed suhtuvad LGBT inimestesse positiivsemalt, venekeelsed negatiivsemalt,” ütles Jüri.
Lesbi Katja kohtab halvustavaid pilke aeg-ajalt ja räägib, et kui näeb tänaval kõndimas purjus mehi, lõpetab ta igaks juhuks oma armastatul käest kinni hoidmise.
Eestis on LGBT ühing, mis aitab seksuaalvähemusi õiguslikes ja isiklikes küsimustes. Ühingu rahastamine tuleb erinevatest projektidest, kuid riik eraldab hasartmängude maksust igal aastal ka teatud summa selle toetuseks.
“Riigikogus on muidugi LGBT kogukonna esindajad. Nad ei räägi sellest. Üks sotsiaaldemokraatliku erakonna nõunik aga ei varjanud seda kunagi, " lisas LGBT ühingu juhatuse liige Kristina Raud. Kellest ta rääkis, vaadake videost!
RusDelfi ja Manufaktura koostöös loodud videosari on valminud SA Oivaline Ajakirjandus toel.
