Pressikonverentsi Pratasevitši asjus kuulutas Valgevene välisministeerium välja juba eelmisel nädalal. Erinevalt muudest viimasel ajal Minskis toimuvatest üritustest olid sinna kutsutud ka opositsioonilised ja välisajakirjanikud, sealhulgas BelaPAN, Deutsche Welle, BBC, Vene RBK ja Dožd ning teised, vahendab Vene ajaleht Kommersant.

Pressikonverentsil pidi avaldatama uusi detaile Ryanairi reisilennuki Minskis maanduma sundimise kohta 24. mail. Peaesineja ei olnud pressikonverentsil aga mitte Valgevene uurimiskomitee juht Dzmitrõi Gara ega õhujõudude ja õhutõrje ülem Igar Golub, vaid Pratasevitš.

Pressikonverentsi moderaatori, välisministeeriumi esindaja Anatoli Glazi sõnul tehti otsus Pratasevitši osalemise kohta viimasel hetkel.

„Me saime teada Ramani soovist massiteabevahenditega suhelda. Selleks leiti legaalne võimalus,” ütles Glaz.

Ilmselt põnevuse tekitamiseks ilmus lauale silt Pratasevitši nimega vahetult enne pressikonverentsi algust. Seda nähes lahkus saalist BBC korrespondent, väljendades sellega protesti Pratasevitši sunniviisilise esinemise vastu.

Pratasevitš kohe sõna ei saanud. Alguses püüdsid Valgevene ametnikud taas tõestada, et Ateenast Vilniusesse lennanud Ryanairi reisilennuki pilootide otsus maanduda Minskis oli vabatahtlik ja Valgevene võimude tegevus täiesti õigustatud, erinevalt Euroopa Liidu riikide tegevusest.

Pratasevitši esinemine algas Telegrami kanalis ByPol mõni tund varem ilmunud informatsiooni ümberlükkamisega. ByPolis kinnitati, et Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on isiklikult Pratasevitšil nina purustanud. Selle kohta küsis BelaPAN-i korrespondent.

„Hea, et te alustasite juttu naljaga,” ütles Pratasevitš. „Kommenteerima ma midagi ei hakka, see on lihtsalt naljakas.” Pratasevitši sõnul on ainsad jäljed, mis tema kehale on jäänud, plastikust käeköidikute jäljed. See pidi ilmselt tõestama, et tema vahistamine oli juhuslik ja Valgevene võimud selleks ei valmistunud.

„Nagu mina aru sain, oli kinnipidamine töötajate jaoks nii ootamatu, et neil ei olnud käeraudu kaasas,” ütles Pratasevitš.

Edasi esines Pratasevitš palvega mitte levitada kinnitamata kuulujutte tema seisundi kohta. „Minu ümber kujunenud olukorra tõelised pantvangid on esiteks Sofia. Teiseks, mis ei ole vähem tähtis, minu vanemad, kes viibivad praegu informatsioonivaakumi tingimustes Poolas. Neid lihtsalt kasutatakse ära: nad sõidavad koos mingite protestiaktsioonidega ringi, nende selja taga seisavad konkreetsed poliitikategelased,” ütles Pratasevitš, kes seejärel ütles, et tema isa ja ema võivad ohutult Valgevenesse naasta. „Ema, isa, ärge muretsege, mul on tõesti kõik suurepärane,” pöördus Pratasevitš nende poole.

Sofia, kellest Pratasevitš rääkis, on tema tüdruksõber, Venemaa kodanik ja Vilniuse Euroopa Humanitaarülikooli tudeng Sofia Sapega, kes vahistati koos Pratasevitšiga. Eile lükkas Valgevene kohus tagasi kaebuse tema vahi all hoidmise kohta.

„Mingit kauplemist uurijatega ei ole mul olnud. Minu igasugune osalemine on vabatahtlik. See on ainuüksi minu valik ja minu otsus,” vastas Pratasevitš küsimusele, mida talle selliste avalike esinemiste eest lubatud on. Pärast täpsustavat küsimust, miks ta siis üldse esineb, pidas Pratasevitš järgmise kõne.

„See minu tegevus, ma pean silmas koostööd juurdlusega, on seotud sellega, et ma mõistan, millist kahju tegin riigile ja maale, ja tahan nüüd teha kõik, mis on minu võimuses selleks, et seda olukorda parandada,” ütles Pratasevitš. „Minu südametunnistus on absoluutselt puhas. Ma ei ole reetur ega anna kedagi ära. Ma teen juurdlusega koostööd, et lunastada see kahju, mida ma maale tekitasin. Ma kardan väga surra, jõudmata midagi inimeste heaks teha. Sellel põhjusel läksin ma ka ajakirjandusse. Ma olen õnnelik, et panin käe külge Nextale, olen tänulik meeskonnale, mis mind ümbritses. Need on suurepärased inimesed. Ma uskusin sellesse, mida tegin ja tegin seda isiklikest veendumustest.”

„Ma ei ole oma poliitilisi vaateid muutnud. Ma võin täpselt sama ausalt ja avalikult öelda kõigi kaamerate ees, et ei hakka presidendi poliitiliseks toetajaks,” lausus Pratasevitš. „Ma ei ütle, et ma lähen riigi poolele üle. Keegi ei ole mind täiendavalt milleski veennud, mulle ei tehta elektrišokke, mulle ei süstita tõeseerumit, mitte midagi, milleks mulle see? Te ei usu, mida ma siiralt räägin? Kui ei usu, siis nii öelgegi.”

„Ma ei usu mitte midagi, mida te räägite. Sest oletan, mida teiega võidi teha. Lihtsalt pidage vastu ja elage see üle,” ütles Pratasevitšile BelaPAN-i korrespondent Tatsjana Karavenkova.

Lõpetuseks andis Pratasevitš ajakirjanikele „poliitilise mõistatuse”. „See naine elab ühes Euroopa riigis. Kutsus mitte maksma makse, mitte tunnustama legitiimset valitsust, kutsus armeed tulema tema poolele ja samuti alustas mitte ainult alternatiivse valitsuse, vaid ka oma maa alternetiivsete saatkondade loomist. Mis te arvate, kes ta on?” küsis Pratasevitš, viidates selgelt Valgevene opositsioonipoliitikule Svjatlana Tsihhanovskajale. Kui keegi saalis vastama ei kiirustanud, andis Pratasevitš ise vastuse. „See on Austria poliitik Monika Unger. 2019. aastal sai ta 14 aastat vangistust mässukatse eest,” ütles Pratasevitš, viidates ilmselt sellele, et sellise tegevuse eest, millega tegeleb Tsihhanovskaja, saab ka Euroopa Liidus karmi karistuse.

„Ma loodan, et kui mulle antakse veel üks võimalus teie kõigiga kohtuda, vestleme me mingitel teemadel juba detailsemalt,” ütles Pratasevitš väljudes.