INTERVJUU | Kallas Brüsselis: Biden soovis meilt sõnumeid Putiniga kohtumiseks

Eesti peaminister Kaja Kallas sõnas Brüsselis NATO tippkohtumise järel Eesti meediale, et on oluline, et Eesti ei tahaks vaid USA-lt midagi saada, vaid on valmis ka vastu andma.

Eesti peaminister Kaja Kallas rõhutas USA riigipea Joe Bidenile, et Eesti vaatab võimalikke jutte relvastuskontrollist suure murega. Bideni aga rõhutas rahustuseks, et on Eestiga sama meelt - Venemaa kujutab endast ohtu.

Mida USA riigipea Joe Biden ütles teie ja kahe Balti riigi presidendiga toimunud kohtumisel?

Biden puudutas paljusid erinevaid teemasid, kuid ta kinnitas üle, et USA kohalolu Balti riikides on talle oluline. Arvestades, et ta on selle nimel juba USA senatis tööd teinud, oli see meie jaoks oluline sõnum.

Ta tahtis meilt ka sõnumeid Putiniga kohtumiseks. Kui jutt tuleb relvastuskontrollist, siis meie vaatame seda väga suure murega, sest kui on plaan keelata piiri lähedal õppused, siis nõrgestab see meie julgeolekut. Selliste asjadega peaks olema äärmiselt ettevaatlik. Biden kinnitas, et tema sellega kindlasti kaasa ei lähe. Ta kuulab meie muresid - Venemaa on oht.

Loomulikult rääkisime ka Hiinast ja uutest tehnoloogiatest. Bideni hinnangul on autoritaarseid režiime maailmas juba rohkem kui demokraatiaid - ja demokraatiad peavad hoidma kokku. Kui vaadata kõiki neid uusi viise, millega Hiina üritab oma mõjuvõimu kasvatada, siis ka meie väikse riigina saame küberturvalisusega töötades kaasa aidata.

Mulle tundub, et on oluline, et me ei tahaks USA-lt ainult midagi saada, vaid oleksime valmis ka koostööks. Oleme küll väiksed, aga USA muresid puudutavates küsimustes suudame ka meie oma panuse anda.

Milline oli Eesti sõnum Bidenile?

Loomulikult kutsusin teda osalema Tallinna digitaalsel tippkohtumisel (toimub sel sügisel -K.V.). Lisaks tõstatasin, nagu öeldud, relvastuskontrolli küsimuse - et sellel võivad olla tagajärjed, mis tähendaks meie julgeoleku halvenemist. Biden ütles, et mõistab seda täiesti.

Kolmandaks teemaks oli transatlantiline tugi - meie jaoks on oluline, et USA oleks kõigis Balti riikides sisukalt kohal. Praegu on USA väed ainult Leedus, aga mingil kujul kohalolek on ka meile, teistele, oluline.

Mil määral ja mis võtmes tulid jutuks Ukraina ja Valgevene?

Ukraina tuli jutuks kontekstis, et NATO uksed peavad jääma avatuks. Ukrainlastel peab olema lootus ja arusaam, et NATO-ga on võimalik liituda ning selleks on tarvis teha vastavaid reforme. Valgevenest räägiti seoses murega selle üle, mis riigis toimub. See teema seondub ka Venemaaga: Moskva ja Minsk teevad kõiki neid asju, mida nad teevad, sest nad saavad seda teha. Nende kalkulatsioon on selge ja meie vastus ei pea piirduma ka ainult sõnadega, vaid avalduma ka tegudes.

Mis variante tegude all mõeldakse?

Konkreetseid ettepanekuid ei olnud.