Prokurör kaebas edasi Rakvere maakohtu otsuse, millega mõisteti Marti Kuusik õigeks

Prokuratuur ei nõustu hinnanguga, mille andis tõenditele Rakvere maakohus. Vaidluse kohta, kas Kuusik pani kuriteo toime või mitte, märkis maakohus, et ükski tunnistaja, keda üle kuulati, pole kuriteo sündmust pealt näinud.

Mullu septembri lõpus alanud endise IT-ministri Marti Kuusiku (EKRE) protsess jõudis 28. mail Rakvere maakohtus lahenduseni: kohus mõistis Kuusiku õigeks.

Kohus märkis, et Viru ringkonnaprokuratuurile anti õigusvastane luba jälitustoiminguteks. Marti Kuusiku abikaasa Karin Kuusiku kasuks mõistetakse riigilt välja 26 000 eurot õigusabikulude ja muude vajalike kulude hüvitamiseks. 33 800 mõistetakse välja EKRE kasuks, et tasuda Küllike Nammi, kes on Kuusiku kaitsja, menetluskulud.

Kohus põhjendas otsust nii: Kuusikule esitati süüdistus, mille alusel kahjustas ta endaga lähisuhtes oleva inimese tervist ja põhjustas vähemalt neli nädalat kestva tervisekahjustuse.

Kohus hindas isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning leidis, et Marti Kuusiku süü ei ole tõendatud.

Kuusik end süüdi ei tunnistanud. Kannatanu teda ei süüdista.

Iseseisvat tõendit, mis süüdistust toetavad, pole. Kohtu hinnangul on tõendid vaid kaudsed. Vajalikuks tõendiks oleks kannatanu ise. Tegu on erandliku kriminaalasjaga, sest süüdistavat ei süüdista kannatanu, vaid seda teeb riik.

Kohus leidis, et kaudsed tõendid ei tõenda süüd. Ekspertiisiakt ei välista ega kinnita kuriteo toimepanemist.

Kohus märkis, et kahtlusi peavad tõendama konkreetsed tõendid – kui on kahtlus asitõendites, siis mõistetakse need süüdistatava kasuks.

Niisiis järeldaski kohus, et nende tõendite pinnalt pole Kuusikut võimalik süüdi tunnistada ja ta tuleb õigeks mõista.

Kohus mõistis ka prokuratuuri jälitusloa õigusvastaseks.

Viru vanemprokurör Sirje Merilo esitas kohtusse süüdistuse, mille alusel pani Kuusik lähisuhtes toime kuriteo ja põhjustas kannatanule vähemalt neli nädalat kestnud tervisekahjustuse. Prokurör lubas otsuse edasi kaevata.