EKRE alustas riigikogu istungite venitamisega kolmapäeval. Põhjuseks ABIS-e nimeline seaduseelnõu, mille eesmärk on koondada Eesti riigi käes olevad inimeste biomeetrilised andmed (sõrmejäljed, dokumendifotod) ühte andmebaasi. Venitamise tõttu kutsus riigikogu esimees Jüri Ratas erakorralised istungid kokku ka laupäevaks ja pühapäevaks.

"Oleme nende pikkade päevade jooksul koalitsiooniga vastastikku kombanud ka võimalusi leida mingi kompromiss," rääkis EKRE esimees Martin Helme pühapäeval ühismeedias. "Ega me ei eita ju, et moodsal ajal on igal toimival riigil oma andmekogud olemas. Küsimus on lihtsalt selles, kellelt, kuidas ja mis eesmärgil andmeid kogutakse ja loomulikult ka selles, kes ja kuidas neid andmeid kasutada saab."

Martin Helme sõnul küsisid koalitsiooni esindajad arutelude käigus, kas on olemas mingeid muudatusi, mille eelnõusse sisse viimisel võiks EKRE ikkagi eelnõu poolt olla ja Riigikogu töö takistamise lõpetada. EKRE panigi siis oma ettepanekud kirja, need on üles loetud allpool.

"Nende [ettepanekute] seaduse tekstiks vormistamine ei ole võimalik kusagil koridoris põlve otsas, mis tähendab, et me peaksime teise lugemise ikkagi katkestama ja saaksime suvel rahulikult teksti paragrahvideks voolida, et teema juurde tagasi tulla sügisel. Kahjuks lükkas koalitsioon meie kompromissi tagasi. See tähendab, et me jätkame ka kõigi ülejäänud eelnõudega edasi liikumise takistamist ja teeme seda kuni istungjärgu lõpuni," rääkis Helme, miks juntimisega jätkatakse.

Praegu menetluses olev ABIS-e eelnõu küpses ministeeriumis juba ajal, kui EKRE parlamendisaadik Mart Helme oli siseminister. Mart Helme ise andis allkirja selle eelnõu kooskõlastusringile saatmiseks.

Teadupärast läheb Riigikogu pärast jaanilaupäeva suvepuhkusele ning EKRE loodab takistada eelnõu vastuvõtmist enne puhkust.

Tingimused, mille puhul EKRE oleks enda sõnul nõus venitamise lõpetama
- Seaduses peab olema rangelt piiritletud suletud loetelu, milliseid andmeid tohib andmebaas sisaldada (nt „näokujutis“ tundub liiga lai mõiste, selle alla saab mahutada ka silmaiirised, 3d mudelid jne).

- Andmebaasi kasutamine privaatsete isikuandmete töötlemiseks peaks toimuma kohtu loal analoogiliselt läbiotsimisega.

- Kasutajate nimekiri peab olema seaduses suletud loetelu, samuti kasutuse alused. Selge piirang, et ühe asutuse kasutajad saavad ligi ainult enda senistele andmetele, andmekasutus ei laiene. Seda ei saa pärast muuta ministri või valitsuse tasemel. Välisriikide, sh EL riikidega on andmete jagamine sellest andmebaasist keelatud.

- Uurimisasutused, sh prokuratuur saab juurdepääsu vaid eraldi ja põhjendatud avaldusega üksikjuhtumi lahendamiseks.

- Volitus laiendamiseks (andmete liik ja kasutajad) ainult läbi RK.

- Täpselt peab olema reguleeritud andmete kasutamise logimine.

- Põhjendamatu andmete vaatamine ja logiprotseduuride rikkumine peab olema karistatav.

- Kui isik soovib enda andmed andmebaasist kustutada, peab tal olema ka õigus seda hiljem kontrollida.

- Sõjaväelaste, päästjate, politseinike jne andmeid ei koguta, see on julgeolekurisk.

- Andmebaasi füüsiline ja tarkvaraline kehand on 100% Eesti võimu kontrolli all ja asub Eestis ning allub Eesti seadustele.

- Sissepääs ehk uks andmete juurde ja seda kontrolliv vastutaja ning ka kõik "võtmed" mis iganes üksikandme või andmete kogumi juurde selles baasis on füüsiliselt Eestis. Seaduses on keelatud, et andmed asuvad pilves.

- Seaduses mehhanism, et kriitilises olukorras kogu andmebaas hävitatakse: on nimetatud kes teeb, kuidas, mis hetkel, kelle otsus ja kes kontrollib (sama peaks olema relvaomanike registriga ja teiste julgeoleku seisukohalt delikaatsete andmetega.)

- Enne vastuvõtmist riigikogule esitada mõjuanalüüs pädeva asutuse poolt - kelle tagatud on turvalisus, kuidas see toimib, kuidas ja kelle tööd aitab ABIS kiirendada ja parandada ja kui palju.

- Selge tööplaan, mis saab ülejäänud andmebaasidest ehk koht riigi IT struktuuris praegu ja tulevikus.
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid