Avaldus selle kohta peaks tulema homme pärast seda, kui USA president Joe Biden kohtub teiste NATO riikide liidritega alliansi peakorteris Brüsselis, vahendab ajakiri Defense News, toetudes Euroopa Liidu ja USA allikatele.
Tõenäoliselt nähakse selles sammus võimalust rahustada pingelist õhustikku Moskvaga enne USA ja Venemaa riigipeade tippkohtumist Genfis tuleval kolmapäeval.
Tuumarelvade küsimus tuli eredalt päevakorda mõne aasta eest, kui USA president Donald Trump otsustas peatada keskmaa tuumarelvastuse (INF) lepingu täitmise, väites, et see on tarbetu, sest Venemaa rikub selle tingimusi. Õige pea pärast Valge Maja otsust loobus lepingu täitmisest ametlikult ka Kreml.
Juuni algul teatas Venemaa valmisolekust alustada uuesti läbirääkimisi kesk- ja lühimaa rakettide likvideerimise leppe üle, ent ei ole veel kindlalt teada, kas Biden erinevalt Trumpist on valmis seda küsimust arutama.
Uute maapõhiste tuumarakettide paigutamine Euroopasse on puhtalt teoreetiline võimalus ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles juba mullu, et alliansil mingit seesugust plaani kaalumisel pole. “Me ei taha uut võidurelvastumist,” selgitas ta.
Juhul, kui Biden toetaks maismaapõhiste tuumarelvade Euroopasse paigutamise välistamist, pälviks ta kiidusõnu relvastuskontrolli eestkõnelejatelt, ent hukkamõistu sõjakama kaitsepoliitika toetajatelt, märgib Defense News.
USA riikliku julgeoleku nõukogu endine liige (eelmise administratsiooni ajal) ja tänane Hudsoni instituudi vanemteadur Tim Morrison ütles ajakirjale, et Trumpi administratsioon lükkas Venemaa ettepaneku selles küsimuses tagasi, kuna pidas riiki ebaausaks partneriks relvakontrolli küsimustes.
Morrison usub, et relvade paigutamise võimaluse ohverdamine Euroopas võtaks USA-lt läbirääkimisjõu uuel nädalal toimuval Genfi tippkohtumisel.
“Juhul kui see on ühepoolne järeleandmine Venemaale, on see kohutav idee; ja isegi kui see on kahepoolne vastutulek, pole see palju parem, sest te ei saa Venemaad usaldada,” ütles Morrison. “Miks me võtame laualt võimaluse, mida võiksime tulevikus vajada, et reageerida Venemaa sõjakale tegevusele?”
