"Soome ja Eesti suhted on sellised, nagu Friedebert Tuglas sada aastat tagasi unistas: oleks tore, kui me saaksime kolme-nelja tunniga lahe ühelt kaldalt teisele, siis saaksime me koos arendada oma kultuuri- ja muidugi ka oma majandussuhteid. Nii ongi läinud," kiitis Kaljulaid neli aastat tagasi, kui Soome riigivisiidilt naasis.

Hea läbisaamine on jätkunud ka edaspidi. Mulluse kohtumise järel Soome president Sauli Niinistöga lausus Kaljulaid, et Eesti ja Soome eriline side tähendab, et meil on ka erilised võimalused aina süvenevaks koostööks teemadel, mis meid vältimatult puudutavad ning milles saame olla maailmas suunanäitajad.

Rändeteema aga on senist olukorda lõhestanud. Kas Kaljulaid on omalt poolt ka astunud samme, et head suhted ikka jätkuks, piirid avaneks? On ta näiteks Niinistöga isiklikult ühendust võtnud?

Riigipea avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe sõnas Delfile, et vastus on hetkel veel ei. "On mõistlik, kui riigi erinevad välispoliitika tööriistad – välisministeerium ja meie diplomaatide võrgustik, ka vabariigi valitsus ja riigikogu ning vabariigi president – toimetavad neis asjus koordineeritult, mitte igaüks ei ponnista omaette," sõnab ta. "Nii et hetkel ei ole seda kõne veel toimunud, oleme riigina astunud seni teisi samme, aga loomulikult peame vajadusel kasutama kõiki võimalikke suhtluskanaleid. Ma ei hakka praegu veel oletama, kas või millal täpselt see juhtub, ilmselt on mõistlik anda natuke aega ka Soomele reageerida meie senistele sammudele."

Linnamäe lisas, et inimlikult on Soome otsust ja praegust olukorda loomulikult raske mõista, Eesti inimeste pahameel on arusaadav ja ka igati põhjendatud. "Võib-olla Soome lahe põhjakaldal ka ei mõisteta päriselt, kui oluline meie ühiskonnale see normaalne tööjõu vaba liikumine on või kui suur osa meie tööjõust niimoodi liigub. Meie poliitikute ja diplomaatide esmane ülesanne ongi seda veel ja veel selgitada ja avaldada omalt poolt ka selget diplomaatilist survet."

Peaminister Kaja Kallas kirjutas Marinile, et palub leida koos sellise viisi, kus Soomes töötavad Eesti inimesed saaksid koju oma peret vaatama tulla. "Lennukiga lendamine aitab vaid jõukamaid ja väheseid – Tallinna ja Helsingi vahel lendavatele liinilendudele mahub sada korda vähem inimesi kui laevadele. Usun, et oled minuga ühel nõul selles, et teisel kaldal elava pere nägemise sagedus ei tohi sõltuda rahakoti paksusest, aga praegu kipub see niimoodi olema. Lisaks ei lähe lennutranspordi eelistamine mitte kuidagi kokku keskkonna hoidmise ega rohepöördega."

Soome valitsus arutab piiranguid ja nende võimalikku leevendamist tuleval nädalal.