Keskerakondlasest riigikogulased asutasid põlevkivile toetusrühma

Peamiselt keskerakondlastest koosnev toetusrühm soovib suurendada rahvuslikku rikkust* toetades põlevkivi ja teiste maavarade uurimist ning efektiivsete tehnoloogiate arendamist.

"Riigikogu toetusrühma eesmärk on kaasa aidata, et Eesti tugevdaks oma positsiooni põlevkivi kompetentsikeskusena rahvusvahelisel tasemel," ütles toetusrühma esimees Dmitri Dmitrijev (Keskerakond).

Riigikogus moodustatud toetusrühm soovib toetada Eesti põlevkivi ja teiste maavarade edasist uurimist ning tehnoloogiate arendamist nende ümbertöötlemiseks, mis tagaksid maavarade võimalikult efektiivse kasutuse.

Dmitrijevi sõnul toimuvad energeetikas ja rohemajanduses kiired muutused. Ta ütles, et muutuse keskel on oluline roll kriitilistel maavaradel, sealhulgas haruldastel muldmetallidel ning erinevatel keemilistel ühenditel, mis võivad põlevkivi kõrval suurendada Eesti rahvuslikku rikkust.

„Põlevkivi on Eesti üks peamisi maavarasid ning vajame selget arusaama, kuidas selle edasine kasutus oleks võimalikult otstarbekas. ,“ selgitas Dmitrijev.

Ta lisas, et põlevkivi väärindamise kõrval ei tohi ära unustada, et Eestil on märkimisväärseid haruldaste muldmetallide varusid, mida peetakse nii Euroopa Liidus kui ka USAs kriitilisteks maavaradeks. „Põhiküsimuseks on, kas ja kuidas on võimalik hoida nende kaevandamisel ning tootmisel ära ulatuslikud keskkonnamõjud,“ ütles Dmitrijev.

Põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimise toetusrühma kuuluvad Dmitri Dmitrijev(Keskerakond), Erki Savisaar (Keskerakond), Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond), Peeter Rahnel (Keskerakond), Oudekki Loone (Keskerakond), Tarmo Tamm (Keskerakond), Marek Jürgenson (Keskerakond), Marko Šorin (Keskerakond), Igor Kravtšenko (Keskerakond), Mihhail Korb (Keskerakond), Eduard Odinets (Sotsiaaldemokraatlik erakond) ja Riho Breivel (EKRE).

Kohtu- ja poliitikute vaidlus tehase ümber

Eesti on praegu kursil, et 2035. aastaks lõpetame põlevkivist energia tootmise täielikult. Siiski langetas möödunud aastal valitsus otsuse ehitada põlevkiviõlitehas.

Kliimaaktivistid pöördusid seepeale kohtusse, MTÜ Loodusvõlu nõudis, et kohus tühistaks Narva-Jõesuu linnavalitsuse antud ehitusloa põlevkiviõlitehase rajamiseks ja tagaks Enefit280 õlitehase püstitamise puhul esialgse õiguskaitse. Selle aasta mais rahuldas Tartu ringkonnakohus MTÜ Loodusvõlu määruskaebuse.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) soovitas kohtuvaidluse ajaks peatada Eesti Energial õlitehase rajamisega seotud tegevused. Keskkonnaminister Tõnis Mölder (Keskerakond) on seisukohal, et põlevkiviõlitehas siiski ehitatakse.

"Kõigepealt olen ma kogu aeg rõhutanud, et põlevkiviõlitehase rajamine ja põlevkivi väärindamine Eestis on oluline majandusharu ja see on olnud meie jaoks pidevalt oluline riiklik prioriteet. Teiseks läheb õlitehase rajamise plaan kokku meie riiklike kliimaeesmärkidega," kommenteerib Mölder tehase rajamist.

Ka peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) on avaldanud õlitehase rajamise osas skeptsist. Vaidlus põlevkiviõli tehase üle toimus peaminister Kaja Kallase sõnul juba koalitsiooni läbirääkimiste ajal ja siis lepiti kokku, et põlevkivi energeetikasse ei investeerita enam maksumaksja raha. "Kui see õlitehas on teostatav, majanduslikult tasuv, ilma et tullakse küsima riigilt täiendavaid rahasüste, siis saab sellega edasi minna. Aga mul on küsimus, miks siis erasektor on sellised plaanid maha laitnud ja ei ole pidanud neid majanduslikult mõistlikuks,?" esitas peaminister retoorilise küsimuse.

Eesti rohelise liikumine toob enda veebilehel välja, et eestlased on maailmas ühe elaniku arvestuses ühed suurimad saastajad ning just põlevkivisektor annab lõviosa Eesti CO2 emissioonist.

Akadeemik Margus Lopp on Delfile öelnud, et põlevkivi põletamine energeetilistel eesmärkidel ei sobitu tänapäevasesse loodushoiu ja ringmajanduse paradigmasse.

*põhiseaduse paragrahv viis ütleb, et rahvuslik rikkus on Eesti loodusvarad ja loodusressursid, mida tuleb kasutada säästlikult.