Täna kell 14.54 sai häirekeskus teate rabapõlengust Pääskülas, millele reageeriti suurte jõududega. Esimene päästemeeskond jõudis kohale kell 15.11 ning alustati tulekollete otsimisega. Kuna maastik oli raskesti läbitav, kaasati luuret teostama ATV-d nii Nõmmelt kui Saku vabatahtlike komandost ning droon.

Kella 15.21 paiku leiti tulekolle, mille suuruseks hinnati esialgsetel andmetel ca 10 hektarit (Pääsküla raba pindala on ca 900 hetkarit – toim). Kustutustöid teostati maastiku läbivuse võimekusega masinatega kui ka käsitsi kululuudasid kasutades. Lisaks maastikule oli tuld võtnud ka noormännik.

Kella 18.16 paiku pandi tulejoonele piir ning päästjad tuvastasid, et tuli edasi levinud ei ole. Maastikupõleng lokaliseeriti kella 20 paiku ning järelkustutustööd kestavad pimeda saabumiseni. Hommikul jätkatakse põlenguala kontrolliga. Kustutustööde käigus töötas kolm töölõiku ning sündmusel osalesid meeskonnad Kesklinna, Nõmme ja Lilleküla komandodest ning lisaks olid kaasatud ka vabatahtlikud päästjad Alansi, Hüüru, Saku ja Tabasalu komandodest.


Päästetööde juht, operatiivkorrapidaja Tiit Käit ütles, et kustutustöödel osaleb 38 päästjat ja tööd jagub veel tundideks. "Kuigi oleme suure põlengu saanud kontrolli alla ja kustutustööd veel jätkuvad, ei saa anda garantiid, et tuli on lõplikult kustutatud," jäi Käit ettevaatlikuks. Ta lisas, et raba hoiab tuld endas mitmeid päevi ja tulekoldeid võib tekkida uuesti.

"Kindlasti kontrollime piirkonda ja hoiame silma peal veel mitu päeva," sõnas tööde juht. Tema sõnul on väga raske on öelda, mis on täpne tulekahju põhjus. Pigem olevat põleng saanud alguse inimlikust lohakusest, näiteks kustutamata suitsukonist. "Praegu ei viita miski tahtlikule süütamisele," ütles Käit.

Linnaosavanem: kõik pingutasid maksimaalselt

Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis ütles, et tänu kohalike elanike märkamisele ja kohesele reageerimisele jõudsid päästjad kiirelt kohale. !On suur õnn, et tuli saadi kiirelt kontrolli alla," ütles Šillis. Ta kutsus samas meeles pidama, et soojad suveilmad on rabamaastiku juba kuivaks ja tuleohtlikuks muutnud.

"Kahjuks on antud piirkond põlenud ka varem, 2000-ndal aastal," meenutas linnaosavanem, kes soovis koputada kõigi südametunnistusele, et inimesed oleksid praegu looduses viibides väga ettevaatlikud. "Meil läks väga hästi, et koostöö toimis igati – kogukond, päästjad – kõik pingutasid maksimaalselt," tunnustas Šillis kõiki.