Eesti suursaadik Soomes Sven Sakkov toob välja, et meie põhjanaabrid on kriisi vältel hoidnud väga ettevaatlikku joont. Ta vaatleb pandeemiat kui kompromisside kunsti majandus- ja tervisehoiu küsimuste vahel ning selles olevat soomlased selgelt kõrgemalt tähtsustanud tervisehoidu. Töörände jätkuvaid piiranguid selgitab Sakkov soomlaste poolelt sellega, et pandeemia finiši lähenedes kardetakse viimase hetke tagasilööke. Sakkov vahendab, et ühe vahefinišina võib võtta Soomes sellel pühapäeval aset leidvaid kohalike omavalitsuste valimisi. Seejärel võib kasvada valitsuse julgust otsustada.

Ütlesite ERR-le, et soomlased ei soovi enda naabreid erinevalt kohelda. Endine Soome suursaadik Harri Tiido vahendas Päevalehes Soome parlamendisaadikute seas korraldatud küsitlust, mille järgi soomlased teevad enda naabritel vahet küll. Kas soomlased väärtustavad enda rootslastest naabreid enam?

See on selline õunad ja apelsinid vaheline võrdlus, sest Soome välispoliitika instituudi uurimus käsitles seda, kuidas soomlased suhtuksid sellesse kui Rootsit peaks tabama sõjaline rünnak olukorras, kus Soomet ei rünnata. Sealt tuli välja see, millele Harri Tiido viitas. Nimelt sellistes küsimustes on Rootsi Soome jaoks A ja O, sest nad on kaks erandlikku riiki Euroopa Liidu põhjaosas, kellest kumbki ei ole NATO liige. See on ikkagi apelsinide ja õunte võrdlus.

Laiemalt võttes näitas raport siiski soomlaste suhtumise erinevust enda naabritesse.

Võib näidata, aga uuring käsitles väga konkreetselt sõjalist abistamist ning selles valdkonnas on Soome ja Rootsi mõnes mõttes vägagi ühes paadis. Üks, milles Soome ja Rootsi on alati ühel nõul on see, et tugevdada kahepoolselt sõjalist koostööd. Ajalugugi on siin taga pikk ja erinev. Soome on Läänemereäärne riik, mis iseseisvus Esimese Maailmasõja ja Venemaal toimunud revolutsioonide tagajärjel. Soome suutis ennast seejärel edukalt põhjamaana positsioneerida. Eestil ei ole olnud neid aastakümneid vabadust, et seda teha.

Teie hinnangul ei peegelda raport seda, et meie mure kõlab pigem kurtidele kõrvadele?

Soome on piirangutega tähtsutanud tervishoiu ja nakkustõrje küsimusi. Kokkuvõttes on tegemist kompromissiga majandushuvide ja tervishoiu vahel. Soome on olnud erakordselt ettevaatlik ja lähtunud rangelt tervishoiu eesmärkidest. Kohati on vahe Eesti näitajatega olnud päris suur. Praegu on näitajate vahe umbes kahekordne, aga oli aegu, mil see oli 12- kordne.

Kui vaadata praegusesse ajaraami, siis Soome jätkuvad piirangud töörändele ei ole proportsionaalsed ega õigustatud. Esiteks Eestis on nakatumiste arv jõudsalt kukkunud ja teiseks on nii Eestis kui Soomes tublisti vaktsineeritud.

Millega Te selgitate soomlaste tõrksus töörände lubamisel?

Saan kommenteerida seda, mida soomlased meile ütlevad. Üks on see, et nad ei taha finišis komistada. Neil on olnud väga madalad nakatumisnäitajad. Praegu leitakse, et lõpp on nii lähedal ja et nüüd jumala eest ei saaks mingit suuremat häda kaela. Siin ollakse pidevalt mures muundunud viirustüvede tõttu. Lisaks kuna neil on kahe vaktsiinivaheline periood tõmmatud pikaks, siis ei olda veel kindlad, kuidas aitab esimene vaktsiiniannus uute muundunud viirusetüvede vastu. See on soomlaste põhjenduste kogum, miks ei saa mereväravaid veel lahti teha.

Kus on Soome finiš?

Kui pandeemia on kontrolli all, sest inimesed on vaktsineeritud.

Kas 70 protsenti elanikkonnast nagu on Eesti eesmärk?

Ma ei julge väita, mis neil plaanis on. Seda tasub küsida Soome esindajate käest. Eks ka suvi pressib takka, sest juuli on nii Eestis kui Soomes puhkuste aeg. Karmid piirangud on siiani olnud Soomes populaarsed. Nüüd on suvi käes ja kaua see populaarsus kestab, sest üdiselt inimestele tundub, et asi on seljataga.

Kas Soome tõrksus Eesti töörände avamise suhtes on seotud kohalike valimistega?

Mitmed analüütikud on sellele osundanud, et peale pühapäevaseid kohalikke valimisi tõuseb Soome valitsuse julgus otsuseid teha suureneb. Samamoodi on küsimus selles, et mitte enne finišit komistada. Iga demokraatliku riigi poliitilises protsessis on valimised ühed finišid.

Kas Rootsi poolt tuleb sarnast survet piir avada?

Rootsi on pandeemias käitunud teistmoodi. Rootsis on nakatumisnäitajad veel kõrged, eriti Põhja-Rootsis. Olid ajad, kus Rootsi oli teiste põhjamaade poolt ära lõigatud. Ma arvan, et nad tundsid end väga üksikuna. Ma arvan, et Harri Tiido on kirjutanud väga hea ja targa artikli.

Mis aspektist?

Sellest, mis puudutab Soome suhtumist ühelt poolt Rootsi ja teiselt poolt Eestisse. Kui räägime töörändest, siis inimesed on neli ja pool kuud oma perest olnud ära lõigatud. Lapsed pole enda Soomes töötavat vanemat näinud. See on humanitaar- ja inimõiguste küsimus, sest inimesed on pidanud valima pere ja töö vahel.


Teie ja Eesti valitsus on öelnud, et teete töörände taastamise nimel palju tööd. Millal võiksime tulemust näha?

Loodame, et enam väga palju ei lähe. Lubada midagi ei julge, sest see on Soome otsus. Leian, et enda eest seista ja võidelda tuleb siis, kui olukord tundub lootusetu, aga praegu mulle tundub, et enam ei ole olukord lootusetu. Meie saame jätkata surve avaldamist, et Soomes see teemaks oleks. Nüüd see ka on, näiteks kirjutati kui Eesti peaminister kohtus Soome saadikuga Eestis, täna hommikul (teisipäeva- toimetus) oli Yle raadio hommikuprogrammis sama teema üleval. Jätkame, kuni on lahendus käes.

See on teema, millega tegeletakse Eestis peaministri ja presidendini välja. Lisaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud. Meie seljatagune selles küsimuses on väga tugev.

Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmed esitasid Urmas Paeda eestvedamisel Euroopa Komisjonile arupärimise, sest nende hinnangul rikub Soome Euroopa Liidus vaba liikumise põhimõtet. Kas Te kirjutaks võimalusel sellisele arupärimisele alla?

Selleks on Euroopa Liidul oma masinavärk. Mina olen aru saanud, et Komisjon on teinud Soomele ja mõnele teisele liikmesriigile märkuseid.

Kas Soomet oleks vaja sanktsioneerida?

No kuulge, meil on vaja leida lahendus, mitte karistus. Meil on vaja inimesed saada normaalselt liikuma.

Mu kolleegil on sellel suvel soov Ahvenamaale reiside. Kas ta on liiga lootusrikas?

Sõltub, millal laev läheb. Ma ei julge termineid välja tuua, aga mulle tundub, et juulikuus tahavad ka soomlased ringi sõita. Lootust on, et olukord laheneb ja loodame, et selleks ei pea ootama augustini.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid