Häirekeskus sai teate tulekahjust mõned minutid pärast kella kahte öösel. Võrdlus püssirohutünniga on kohane, nendib läheduses elav mees, kes tulekahjust teatas. "Siin polnud midagi teha, 15 minutit ja kõik," ohkab ta. Lähedal asusid veel mitmed hooned ning alajaam, need õnneks tuld ei võtnud.

Kella nelja paiku varahommikul oli põleng päästjate poolt lokaliseeritud ning toimusid järelkustutustööd. Puidutööstuse hoone hävis tules täielikult. "Oi, sel oli pikk ajalugu, puidutöödega tegeleti samal platsil juba 50ndatel aastatel," pajatab põlengu avastanu. Ta lisab, et paistis, et tellimusi jätkus ning äri kulges vilkalt.

Kui vaadata tulekahju kohta ilmunud uudiste kommentaariume, käib korduvalt läbi ka oletus, et ju olla tegu hoopis kindlustuspettusega, omanik põletas ise maha.

Taolistele väidetele tõmbab kriipsu peale omanikeringi kuuluv Aido, kes ütleb, et mingit kindlustust pole. Ta viitab, et puidutööstusi ei taha kindlustusfirmad üldjuhul kindlustadagi (eriti säärane, mille seisukord üpris vana) või on osamaksed nii kõrged, et käiks väiketöösturile üle jõu.

"Ei teagi ausalt öeldes, kuidas edasi," tunnistab ta ja muigab kibedalt: "On vist aeg pensionile minna."

Ta ei taha hakata kokku lööma, kui palju kogu rahakaotus olla võib. Kohapeal rääkisid töölised, et hoones sees olid ju ka kallid seadmed, mis nüüd samuti maha tuli kanda.

Mis edasi saab, on lahtine. Millest põleng alguse sai, ei ole hetkel veel teada, kinnitati päästeametist. Aido nendib, et ega ka elektrisüsteemid kõige tänapäevasemad olnud. Seal võiski probleem olla.

Tulekahjust teatanud kohalik märgib, et vähemasti tema öösel mingeid võõraid läheduses ei märganud. Samas ei jää kogu hoone ja plats ka turvakaamera vaatevälja.