Peaminister Kaja Kallas ütles eile riigikogu ees, et vastavalt eesti keele arengukavale on siht, et hiljemalt aastaks 2035 on valdavalt mindud üle eestikeelsele haridusele.
Sots Raimond Kaljulaid uuris Kallaselt täpsustavalt, kas see on kogu valitsuse ehk nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna poliitika. "Ja teiseks, kuidas see võimalik on, et teie valitsuse osa ministreid ja teie koalitsioonipartner sellest täiesti vastupidiselt aru saab? Või nad saavad aru küll, millele nad on alla kirjutanud, aga mingil põhjusel räägivad avalikult teist juttu?"
"Seda peab küsima nende käest, aga mulle tundub, et tegelikult on see arusaam ju üldiselt selge, et [toetatakse] valdavalt eestikeelset haridust," lausus Kallas. "Selle kohta on väga palju uuringuid, kuidas juba 96 protsenti eestlastest, aga ka 81 protsenti teiste rahvuste esindajatest arvas, et eestikeelne õpe võiks alata juba lasteaiast või põhikoolist. Tegelikult on see meelsus kogu aeg paremaks läinud. Arusaadavalt teate te ise väga hästi, et valijaskond on väga erinev," lausus ta.
Peagi on ukse ees kohalikud valimised, kus kas või Tallinna puhul loodab Keskerakond väga ka muukeelsete valijate toetusele. Näiteks riigihalduse minister Jaak Aab kirjutas aprillis venekeelses Postimehes avaldatud arvamusloos, et kuni Keskerakond on valitsuses, siis üleminekut eestikeelsele haridusele ei tule.
Kõlvart: venekeelsed koolid ka 30 aasta pärast
Tallinna meer Mihhail Kõlvart aga ütles mai alguses Päevalehele antud usutluses, et kakskeelne süsteem võiks jätkuda veel aastakümneid. "Mõnele protsessile on vaja anda aega arenemiseks. 30 aasta pärast on meil rohkem õpetajaid, rohkem võimalusi õppida eesti keeles. Usun, et kõik soovijad ka saavad siis selle võimaluse. Aga ma arvan, et 30 aasta pärast peaksime olema jätkuvalt huvitatud, et jääksid ka vene koolid."
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna lisas eile riigikogu istungil omalt poolt, et riik on planeerinud ka suuri summasid, et just nimelt õpetajate riigikeele oskust parandada. "Kindlasti ei hakka me siin lähiajal venekeelseid koole kuidagi kinni panema. See tõesti ei ole võimalik, sest meil haridussüsteem seda vastu ei peaks. Pigem liigume samm-sammult selle poole, et tänased venekeelsed koolid hakkaksid aina enam andma aineid eesti keeles ja ka keelekümblusmeetodil. Selleks, et aineõpetajad oskaksid anda oma ainet eesti keeles, oleme me planeerinud raha, et seda ümberõpet teha." Temagi viitas tärminina aastale 2035.
