Airi-Kairi Kaasik on kunstiajaloolane ja pidanud galeristi ametit, aga Sillamäe gümnaasiumis asus ta tööle hoopis huvijuhi-üldpädevuste koordinaatori, õpilasesinduse mentori ja karjäärikoordinaatorina. Näpuotsaga annab ta ka kunstiajaloo tunde ning pole täielikult kunstimaailmast eemaldunud. Aga ikkagi miks ta tuli kunstigaleriist kooli ja Tartust Sillamäele?

Foto: erakogu

Uus keskkond teeb ruumi uutele ideedele

"Näen koolis töötamist loomuliku jätkuna sellele, mida ma juba olen teinud. Mitte et töö haridusvaldkonnas ei oleks erinev. On küll ja väga palju. Kuid minu töö koolis on paljuski seotud sellega, mida ma pean väärtuste mõttes oluliseks. See on töö, kuhu on loomulikult sisseehitatud eeldus, et end pidevalt ja aplalt harid, täiendad ning arendad. Mis võiks veel paeluvam olla?" arutles Kaasik.

Ida-Virumaad oli ta varem külastanud, aga muud sidet tartlannal selle kandiga polnud. Ometi tahtis Kaasik kindlasti siia kanti tulla. "Piirkond pakkus mulle huvi juba mõnda aega. Siin mängivad oma osa nii erinevate kultuuride kohtumised, köitva arhitektuuri ja looduse dialoog kui ka omapärase iseloomuga linnad."

Kaasik lisas, et Ida-Virumaa identiteet põhineb mitmekesisusel, mis paljuski kõlab kokku tema enda vaatega maailmale. "Olen siin poolteist aastat olnud ja avastan pidevalt midagi, mis mind jällegi meeldivalt üllatab ja köidab."

Kaasiku kinnitusel on tuttavlikust süsteemist või keskkonnast välja astumine enesearengule oluline ja ta julgeb seda soovitada teistelegi.

"Väljakutse pole mitte ainult kohanemine uute oludega, olgu selleks siis inimesed, töö või elukoht, mis on samuti väga arendav ning kasvatab iseloomu. Mulle on selles uues süsteemis viibides kõige tähtsam esitada väljakutse oma senistele teadmistele, vaadetele ja arusaamadele. Siis tekib ruumi uuteks ideedeks ja süveneb paindlikkus," rääkis ta.

Õppejõuna peab pidevalt arenema

Enesearengut peab oluliseks ka TalTechi Virumaa kolledži lektor Sergei Pavlov. Ta elas 15 aastat looduskaunis kohas Jõgevamaal ja töötas Mustvee vene gümnaasiumis füüsikaõpetajana, kuni kolis Jõhvi ja asus tööle õppejõuna Kohtla-Järvel.

"Tulin Ida-Virumaale, sest ma näen siin väga suurt potentsiaali. Siia koonduvad suured ja olulised ettevõtted, kes toovad siia kompetentsi ja kogemusi. Samuti elavad piirkonnas targad noored. Otsustasin, et pean panustama tehnilise hariduse andmisega Ida-Virumaa arengusse."

Õppejõuna on Pavlovi valdkondadeks robootika ja tootmise automatiseerimine. "Haridus, mida me kolledžis anname, on seotud tootmisega ja sellega seotud probleemide lahendamisega. Olen tohutult palju juurde õppinud nii uute materjalide ja tehnoloogiate kui ka selle kohta, kuidas neid rakendada. Millegi uue omandamine on minu jaoks huvitav."

Pavlov on lõpetanud Tartu ülikooli füüsikateaduskonna ja jätkab praegu õpinguid magistrantuuris, keskendudes infotehnoloogiale. Õppejõu töö ja edasiõppimise kõrval jõuab ta veel Kohtla-Järve gümnaasiumisse, kus annab füüsikatunde ja robootikaga seotud valikkursusi. "Koormus on suur, aga olen sellega harjunud."

Ettevõtjast õpetajaks: tuleb lasta eksida

Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse ehitus- ja puiduerialade õpetaja Tarmo Kärdi tuli kooli ettevõtlusest.

Piirid pole teda kunagi kammitsenud ja nii polnud Rakvere ametikoolis tisleriks õppinud mehel probleemi sellega, et jagada oma teadmisi naabermaakonna kutsehariduskeskuses. "Olin üle kümne aasta Soomes kodunt eemal. Läksin sinna lihttöölisena, tagasi tulin ettevõtjana. Mulle on läbi elu väljakutsed meeldinud."

Idee hakata õpetajaks tekkiski Kärdil Soomes, kui tal õnnestus edukalt välja õpetada üks nooruk, kellest sai tema ehitusettevõtte põhitöömees.

"Ühel hetkel hakkasin mõtlema, kas jäängi seda tööd ise Soome tegema või suudan neid oskusi edasi anda teistele. Õpetajana olen juurde õppinud palju asju, mida ma ettevõtjana ei teadnud. Töö juures on lihtne: töö olgu tehtud ja palk rihib. Koolis peab teistmoodi motiveerima."

Kärdi peab oluliseks, et õpilane oleks iga päeva lõpuks mõne teadmise või oskuse võrra rikkam. "Lasen õpilastel teha ja eksida, läbi praktilise töö õpib kõige paremini. Kui poisid toovad võistlustelt häid kohti ja sa pead neid õhtuti klassist ära ajama, siis see kinnitab, et teen õiget asja."

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus ootab oma perre hulga uusi erialaõpetajaid. Kokku otsivad Ida-Virumaa haridusasutused lasteaiast kõrgkoolideni ligi 130 töötajat.

Ligemale viiendik tööpakkumistest on mõeldud eesti keele ja kirjanduse, eesti keele kui teise keele ja keelekümblusõpetajatele. Silmatorkavalt palju värbavad lasteaiad ja koolid eesti keele õpetajaid sellepärast, et üha rohkem haridusasutusi liitub haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelse lisaõpetaja programmiga.

"Vajadus eesti keele õpetajate järele on väga suur ja meie enda inimestest ei piisa. Seetõttu kutsume siia inimesi ka mujalt: meil on palju haridusvaldkonna töökohti ning samal ajal on siin hea elada ja töötada," ütles maakonna haridusasutusi koondava klastri Hariduskopter koordinaator Kerda Eiert.

Tema sõnul leidub Ida-Virumaal palju töövõimalusi ka loodusainete ja oskusainete õpetajatele ning tugispetsialistidele. "Ida-Virumaal saad rakendada oma täielikku potentsiaali ning siin ei jää ükski tegija märkamatuks," kinnitas Eiert.

Vaata täpsemalt www.hariduskopter.ee