Mladić oli 1990. aastatel möllanud Ida-Balkani konfliktide kurikuulsaim sõjaväelane, kes teenis välja "Bosnia lihuniku" hüüdnime, kirjutab Associated Press. Euroopa seni viimane genotsiid toimus 1995. aasta juulikuus Srebrenicas, kus mõrvati üle 8000 moslemist bosnia meest või poissi. Jugoslaavia õigusjärglane Serbia tunnistas 2004. aastal, et tegemist oli plaaniga tappa sõjaväeteenistusse sobivat elanikkonda.

Tegemist on ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali (ICTY) viimase tähtsama, võib-olla isegi kõige tähtsama otsusega. Haagis oli kohtu all ka Slobodan Milošević, kes oli genotsiidi ajal Jugoslaavia president. 11. märtsil 2006 leiti ta aga südamerabandusse surnuna vangikongist, mistõttu jäi tema suhtes kohtuotsus langetamata.

Sugugi mitte kõik ei pea Mladićit kurjategijaks

Vaatamata tema rahvusvahelisele mainele kogunes Miloševići matustele üle 50 tuhande inimese. Ka Ratko Mladići pärand pole endistes Jugoslaavia riikides selgeks vaieldud. "Ma ei kavatse aktsepteerida mistahes otsust,” ütles Bosnias Foca linnas elav Serbia sõjaveteran Milije Radović Associated Pressile. "Minu jaoks on ta ikoon. Ta on kogu Serbia rahva jaoks ikoon," lisas ta.

Radovići suhtumine peegeldab erinevate möödunud kümnendil korraldatud küsitluste andmetel tõepoolest rahva enamuse tahet. Nimelt on enamik küsitletud inimestest öelnud, et nad poleks Mladićit rahvusvahelisele tribunalile välja andnud.

"Mitte keegi ei saa teda mitte milleski süüdi mõista, eriti mitte Haagi tribunal," ütles Milije Radović. "Ta on üks meist. Ta on rahvusvahelise mafioosopoliitikute vandenõu ohver. Ta on meie mees, kes austas sõjareegleid," jäi veteran endale kindlaks.