Eestil tiksus täis pool miljonit vaktsineeritut. Kuidas meil võrreldes teiste riikidega läheb?
(171)
Eestis on vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga kokku 500 023 inimest. Osaliselt poogitute arvuks on selle statistika taustal 203 595. Täielikult koroonaviiruse vastu vaktsineeritute numbriks aga 296 428.
Möödas on suur verstapost. Kuidas sellele laiemas perspektiivis otsa vaadata?
Mõõdupulki vaktsiinivõidujooksu edukuse mõõtmiseks leidub mitmeid: üheks variandiks on näiteks võtta arvesse osaliselt vaktsineeritute protsenti elanikkonnast. Teisalt saab aga mõõduvõtmisel silmas pidada ka täielikult vaktsineeritute protsenti elanikkonnast. Kolmandaks pannakse statistikas rõhku arvule, mis kajastab vahekorda saja inimese kohta väljajagatud dooside puhul. Kuhu siis Eesti kõikide nende nurkade alt vaadatuna asetub?
Võtame need kolm kategooriat eraldi ette.
Osaliselt vaktsineeritute protsent elanikkonnast
Ühe doosiga vaktsineeritute puhul paikneb Eesti 37 protsendiga maailma edetabelis 34.-35. kohal. Seda koos Serbiaga.
Euroopa Liidu riikidest on meist eespool Malta (1. koht; 65%), Ungari (14. koht; 54%), Soome (17. koht, 47%), Saksamaa (18. koht; 45%); Austria ja Belgia (19.-20. koht; mõlemil 43%); Itaalia (21. koht; 42%); Hispaania, Prantsusmaa ja Madalmaad (22.-25. koht (ühes Singapuriga); kõigil 40%); Taani, Portugal, Leedu, Luksemburg ja Tšehhi (26.-30. koht; kõigil 39%); ning Poola ja Rootsi (31.-33. koht ühes Šveitsiga; kõigil 38%).
Maailma esikümnik näeb selle konkreetse numbri lõikes välja järgmine:
- Malta (65%)
- Bhutan (63%)
- Kanada (61%)
- Bahrein (60%)
- Iisrael (60%)
- Aruba (60%)
- Suurbritannia (60%)
- Maldiivid (59%)
- Mongoolia (58%)
- Tšiili (58%)
Naabermaadest paiknevad meist allpool Läti (27%) ja Venemaa (12%).
Täielikult vaktsineeritute protsent elanikkonnast
Täiel määral vaktsineeritute protsendi puhul paikneb Eesti samal positsioonil - täpsemalt 34.-35. kohal, asetudes 19%-ga samale pulgale Hollandiga.
Euroopa Liidu riikidest on meist edukamad olnud Malta (4.-5. koht; 46%); Ungari (10.-11. koht koos Katariga; 39%); Leedu (17. koht; 24%); Taani (18. koht, 23%); Sloveenia ja Hispaania (19.- 22. koht ühes Šveitsi ja Hispaaniaga, 22%); Belgia, Poola, Luksemburg, Kreeka, Itaalia (23.-29. koht ühes Barbadosega; 21%); ning Küpros, Portugal, Rumeenia ja Austria (30.-33. koht; 20%).
Maailma esikümnik näeb selle konkreetse numbri lõikes välja järgmine:
- Iisrael (57%)
- Bahrein (29%)
- Aruba (49%)
- Mongoolia (46%)
- Malta (46%)
- Curaçao (45%)
- Tšiili (43%)
- Ameerika Ühendriigid (41%)
- Suurbritannia (40%)
- Katar (39%)
- Ungari (39%)
Naaberriikidest paiknevad Eestist allpool kõik neli: nii Soome (11%), Rootsi (16%), Läti (17%) kui ka Venemaa (9,1%).
Dooside arv 100 inimese kohta
Hetkeseisuga on meil vähemalt ühe doosiga kaetud 57 inimest 100-st, mistõttu paigutub meie riik ka selles kategoorias parima neljakümne hulka. Seda koos Poola ja Hollandiga, kellega paiknetakse 32.-34. koha vahemikus.
Euroopa Liidu liikmesriikide puhul on Eestist suurema numbriga Malta (109/100; 5. koht); Ungari (93/100; 10.-11. koht); Saksamaa (19. koht; 65/100); Belgia (20. koht; 64/100); Austria, Leedu, Taani (22.-24. koht; 62/100); Itaalia ja Hispaania (25.-26. koht; 61/100); Luksemburg (27. koht; 60/100); Portugal (29. koht; 59/100); ning Soome ja Prantsusmaa (30.-31. koht; 58/100).
Maailma esikümnik näeb selle konkreetse numbri lõikes välja järgmine:
- 1. Araabia Ühendemiraadid (135 doosi 100 inimese kohta)
- 2. Iisrael (117 doosi 100 inimese kohta)
- 3.-4. Bahrein (110 doosi 199 inimese kohta)
- 3.-4. Aruba (110 doosi 100 inimese kohta)
- 5. Malta (109 doosi 100 inimese kohta)
- 6. Mongoolia (104 doosi 100 inimese kohta)
- 7. Tšiili (101 doosi 100 inimese kohta)
- 8. Suurbritannia (100 doosi 100 inimese kohta)
- 9. Curaçao (99 doosi 100 inimese kohta)
- 10.-11. Katar (93 doosi 100 inimese kohta)
- 10.-11. Ungari (93 doosi 100 inimese kohta)
Madalamal asuvate naaberriikide näitel on vastavateks arvudeks Rootsi puhul 54/100, Läti puhul 44/100, ning Venemaa puhul 21/100 .
EL-i edukaimad
Euroopa Liidu edukaima riigina on esikümnesse jõudnud kõigil kolmel juhul Malta, kus on kasutusel vaktsiinidena Euroopa Raviameti poolt heaks kiidetud Moderna, Pfizer/BioNTech, Johnson/Johnson ning Vaxzevria (eelnevalt tuntud kui AstraZeneca).
Teiseks edukaimaks Euroliidu liikmesriigiks on kahel juhul esikümne piiride sisse mahtunud Ungari, kus on kasutusele võetud märksa pikem loetelu vaktsiine: lisaks eelnevalt mainitutele poogitakse ungarlasi Sputnik V-ga, CanSino'ga, Sinopharm'iga ja CoviShield'iga. Ükski neist pole EL-is kasutamise raamistikus heaks kiidetud Euroopa Raviameti poolt. Viimase kolme vaktsiini puhul on võimalik täheldada ka märkimisväärselt väiksemat numbrit uuringus läbiviidud riikide puhul.
Eestis on vaktsineerimisel kasutusel Moderna, Pfizer/BioNTech, Johnson/Johnson ning Vaxzevria (eelnevalt tuntud kui AstraZeneca).
