Välisminister Eva-Maria Liimets märkis, et Eesti poolelt on alates jaanuarikuust (mil tööränne Soome ja Eesti vahel taaskord ahenes) tehtud pidevalt selgitustööd, mis tingimustel võiks tööränne kahe nimetatud riigi vahel jätkuda.

Liimets nentis, et alates märtsist - mil nakkuskordaja taevasse tõusis - sai rohkem tähelepanu pööratud Eesti siseriiklikele küsimustele, ent alates koroonastatistika edenemisest on dialoog Soomega sel teemal olnud sisutihe.

"Olen oma Soome kolleegiga rääkinud mitmeid kordi, samamoodi on seda teinud ka peaminister," sõnas Liimets. "Samuti on töötanud korraliselt Eesti ja Soome ekspertide töörühm, mille eesmärgiks on olnud usaldusmeetmete väljatöötamine - täpsemalt, kuidas kinnitada Soome poolele, et Eestist saabuvad töötajad ei kanna viirust, et kui nad on testitud, siis võiks vabalt lubada üle piiri."

Välisministeerium tegi koostööd ka Tallinkiga, kui viimane pakkus omalt poolt kaasa võimalust teha pardal reisijatele kiirteste. Firma viimane tuntum algatus - idee laeva pardal vaktsineerimisest - Liimetsa sõnul Välisministeeriumi ametnike laualt läbi ei käinud.

Mis puudutab aga vaktsineerimist, siis Välisministeerium on seadnud sihiks digisertifikaadi süsteemi käivitamise. Esmalt ajatundlikuma küsimusega tegelemiseks - töörände avamiseks-, teisalt aga pikaaegse eesmärgi saavutamiseks - piirangutevabaks reisimiseks. Maikuu alguses töötas Liimets ka selle nimel, et nii Soomes, Eestis, Lätis kui ka Leedus tekiks regioonipõhine mull, kus võetaks digisertifikaadid kasutusse enne teisi riike ja laiemat skaalat. Seda siiski ei juhtunud. Lisaks on Liimetsa sõnul pendelrände küsimusega töötanud nii Eesti suursaadik Helsingis kui ka meie riigi ametkond Brüsselis paiknevas Eesti alalises esinduses.

Eestlaste argumendid pole Soome jaoks piisavad

Liimets ei näe hetkel, et Välisministeerium oleks saanud Soome pendelrände küsimuses midagi rohkemat teha.

"Usun, et oleme teinud ära maksimaalse, mis võimalik," märkis välisminister. "Lihtsalt tõsiasi on paraku see, et Soome on valinud väga teistsuguse tee, on valinud väga konservatiivse lähenemise. Eesti poolt oleme aga tõesti valinud pragmaatilise lähenemise ja pakkunud kogu aeg välja neid lahendusi ja usaldusmeetmeid, mis aitaksid Soome poolt mõista, et need inimesed, kes Eestist tulevad, ei kanna viirust."

Liimets nentis, et on jäänud vajaka vahenditest, millega Soome sisepoliitikat mõjutada.

"See on ju vastastikune dialoog. Oleme ise välja pakkunud lahendusi, aga need pole Soome jaoks olnud piisavad, sest nemad on otsustanud, et kui nakkuskordajad on riikides kõrged, siis nemad välismaalasi sisse ei taha lasta. See, et tuhanded Eesti pered on pidanud valima töö ja pere vahel, seda argumenti pole paraku kuulda võetud," tuli ministril tõdeda.

Mis puudutab Reinsalu argumenti, mille kohaselt on Soome teinud piiriülese reisimise puhul erandi Rootsile ja Norrale, rõhus Liimets aspektile, et tegemist on vaid mõningate Norra regioonidega, mille piiriäärsed omavalitsused on Soome asulatega kokku kasvanud - nagu seda on Eesti puhul näiteks Valga ja Valka. "Minu teada on ka Rootsi üks valukohti, kellega pole avatud laiemat töörännet," sõnas välisminister.

Soomes resideeruvaid eestlasi puudutava maksumure puhul soovitab Liimets kindlasti riigi poole pöörduda. Milline ametkond selles vallas aga täpsemalt vastutama asub, välisminister ei tea - valitsuses pole kõnealune probleem uuriva pilgu alla veel jõudnud. Välisministeeriumil tuleks teha Soomes paiknevate eestlaste seas infokorje, viimaks end kurssi, kui paljude isikute puhul see mure end ilmutab. "Keeruline kommenteerida, kuidas selle probleemiga lugu on, kui pole selle suhtes täpsemat selgust käes. Selle lahendamiseks on vaja infot inimeste endi käest," ütles minister.

Liimets kinnitas, et ministeeriumis on töö Soome pendelrände küsimuse vallas pidevalt käimas.

"Me kindlasti ei istu ja ei oota 1. juuli saabumist, mil peaks käivituma digisertifikaat kogu Euroopas, vaid loodame, et see lahendus leitakse kiiremini," kinnitas välisminister. "Eesti poolt oleme loomulikult valmis tõstatama seda küsimust ka EL-is. Hea meel on näha, et EL-i komisjon mõtleb siinkohal Eesti murele kaasa, kuna nad on saatnud Soome poolele kirja, milles kutsuti ülesse täitma EL-i nõukogus kokkulepitud ja koordineeritud lähenemisviisi töörände suhtes."