“See tagasilöök vabaduse vallas ongi tänavuse aasta kõige tähtsam poliitiline suunamuutus,” tõdetakse Freedom House’i ülevaates “Vabadus maailmas 2004”. Venemaa puhul tõstis USA-s paiknev, kuid kogu maailmas demokraatia edendamisega tegelev Freedom House esile Kremli tugevnevat kontrolli meedia üle, piirangute seadmist kohalikele valitsustele ning samuti presidendi- ja parlamendivalimisi, mis polnud ei vabad ega ausad, vahendab Eesti Päevaleht.

“Venemaa langemine tagasi mittevabade kategooriasse on kulminatsioon president Vladimir Putini ajal kasvanud trendile, mille sisuks on poliitilise võimu koondamine, meedia kimbutamine ning õigussüsteemi politiseerimine,” seisab raportis. “Muutused näitavad ohtlikku kaldumist autoritarismi, mis on muutunud veelgi muret tekitavamaks tänu president Putini kõvakäelisele sekkumisele naabermaade, nagu Ukraina poliitilistesse arengutesse.”

Teisi endise Nõukogudemaa alasid puudutades tõdes Freedom House, et demokraatlikke edusamme tehti Gruusias ning Ukrainas, samas kui tagasilööke esines Valgevenes, Armeenias ja Leedus. Nii Ukrainas kui ka Gruusias tühistati vägivallatute rahva meeleavalduste toel võltsitud valimistulemused, Armeenias ja Valgevenes aga üritavad võimud vastuhakku aina jäigemalt maha suruda.

Leedu puhul tõstis Freedom House esile “muret tekitavaid küsimusi poliitilise juhtkonna täieliku sõltumatuse osas”, pidades silmas president Rolandas Paksase tagandamist süüdistatuna Vene maffia mõju all olemises.

Kogu maailmas on Freedom House’i hinnangul demokraatia seis viimase aastaga paranenud. 26 maal oli edusamme, 11 riigis toimus taandareng. 192 maailma maast tunnistab Freedom House vabaks 46 protsenti, mittevabaks 26 protsenti ja liigitab ülejäänud osaliselt vabaks.