Neid ootamatuid kulutusi saab vältida, kui paigaldada hoonetesse liigpingekaitseseadmed, mis ohu korral välguvoolu lihtsalt maasse juhivad. Et asi oleks kohe selge – jutt pole mitte piksevardast katusel, vaid spetsiaalsest elektrivõrgu komponendist liigpingepiirikust, mida paigaldatakse elektrikilpidesse või vahetult kaitset vajava seadme lähedusse.

Elektroonikat ei riku üksnes otsetabamused


Piksekahjud on täna suuremad kui 10–15 aastat tagasi. Igaüks teab kedagi, kelle ruuter, külmik või teler ühtäkki pärast suvist äikesetormi veiderdama kukub või päris töötamast lakkab. Rahvasuu räägib, et äikest on Eestis rohkem kui kunagi varem ja lõppu sellel kasvul ei paista ja süüdi ses loos on üleüldine kliimasoojenemine. Äikest ongi mõnel aastal rohkem kui teisel, sest selle nähtuse aktiivsus kõigubki 12–13-aastase tsükliga. Nii et mõni aasta võib olla välgurohkem kui eelnevad. Tegelik põhjus, miks äikesekahjusid sagedamini ette tuleb, on aga hoopis muus – oleme üha rohkem elektrisõltlased, kelle igapäeva monitoorivad ja toetavad mitmed mugavused, mis ühendatud vooluvõrku. Sinna hulka kuuluvad erinevad hoonete automaatikaseadmed, liftid, ventilatsioon, signalisatsioon ja tulekahju häiresüsteem, rääkimata tubastest nutika kodu seadmetest, interneti ruuteritest, digiboksidest või robottolmuimejatest. Välku kardavad nad kõik ja põhjust selleks on.

Jõuvahekorrad, millega seadmed äikese otsetabamuse korral toime peavad tulema, on meeletud. Mobiiltelefoni, kust seda lugu ehk praegu loed, laetakse 5-voldise pinge ja 2-amprise voolutugevusega. Kõige võimsamad välgud võivad pakkuda sinu telefonilaadijale kuni 100 000 volti pinget ja elektrivoolu tugevusega 50 000 amprit. Aga seadmeid ei riku mitte üksi otsetabamused, vaid ka paari kilomeetri raadiuses sähvivad välgud. Kui võimas välk maja tabas, on võimalik teada saada vaid välgulahenduste registraatori olemasolul, mis tuvastab ka ehitise lähedusse sattunud tabamustest tingitud liigpinged. Sinu kodu ümber möllav äikesetorm tekitab lühikese aja jooksul väga suures koguses energiat ja pingetipud võivad tungida majja igasuguste kaabliühenduste kaudu ning põhjustada suuri kahjustusi. Seega äikese korral pole kasu kilbist korkide välja keeramisest või peakaitsme välja lülitamisest, kui puudub liigpingepiirik tuleb elektriseadmed ühendada lahti vooluvõrgust ja metalljuhtidega andmesidekaablid nõrkvooluseadmete küljest. NB! Välgu otsetabamuse puhul kaitseb maja siiski vaid terviksüsteem koos piksevarraste, nende juurest maandusesse suunduvate välguvoolujuhtide ja kilbis oleva liigpingepiirikuga.

Löögi alla satuvad ka päikesepaneelid


Päikeseenergia tootmine nii ärilistel eesmärkidel kui ka kodumajapidamistes muutub üha populaarsemaks, päikesepaneele näeb nii katustel kui ka võimsates maaparkides. Katusel asuvad metallraamidega päikesepaneelid on juba oma konstruktsioonilt head sihtmärgid välgu otsetabamuse saamiseks ja kui puuduvad piksevardad nende kaitsmiseks, on katusel lihtsalt üks hinnaline päikesepaneelidest koosnev „piksekaitse“ lahendus. Seetõttu on paneelide otsetabamuse riski vähendamiseks kindlasti soovituslik ka välise piksekaitsesüsteemi olemasolu. Liigpinge seisukohast on päikesejaam piksele tõeline maiuspala, sest süsteemi kuuluv kallis komponent inverter on kõikumistele äärmiselt vastuvõtlik. Investeeringuna on päikeseenergiasse panustamine vägagi atraktiivne, kuid loodetud tootlus võib lükkuda edasi vähimagi katkestuse puhul. Arvestades seda, et kindlustusseltsid keelduvad üha sagedamini väljamaksetest puudulikult välja ehitatud piksekaitsesüsteemide või nende puudumise korral, muutub lokaalse liigpinge ja otsetabamuse eest kaitsva süsteemi rajamine üha otstarbekamaks.

Kuidas ennetada kahju?


Elektroonikaseadmeid on ammuilma säästetud nipiga, et need lihtsalt vooluvõrgust äikese ajaks välja tõmmatakse. Aga oled sa alati siis kodus või isegi selle lähedal. Seega on kõige kindlam hoonele välja ehitada terviklik ja tõhus piksekaitsesüsteem, mis koosneb välisest kaitsest ja sisemisest elektriseadmeid säästvast lahendusest. Miinimumlahendusena, juhul kui hoonel puuduvad piksevardad, on otstarbekas kasutada kahjude ennetamiseks vähemalt sisemist äikesekaitset. Kui aga piksevardad on majal olemas, on tingimata vajalikud ka seadmed, mis liigse pinge seadmetele sobivale tasemele piiravad.

„ Sisemine kaitse tagab elektriseadmete puutumatuse. Seal tulevad appi spetsiaalsed elektrikilpi paigaldatavad liigpingepiirikud, mis välgutabamuse korral hoiavad ära seadmete kahjustumise,“ ütleb OBO Bettermann OÜ liigpinge- ja piksekaitsesüsteemide tootejuht Lauri Pähklimägi, kelle sõnul on toimiva süsteemi loomine sedavõrd nüansirikas, et sellega ei tule toime iga elektrit hästi tundev inimene. Asjatundmatu isetegevus selles vallas võib põhjustada kasu asemel hoopis kahju – riskide hindamine ning nende alusel süsteemi projekteerimine ja välja ehitamine tuleb jätta eranditult spetsialistide hooleks.

Küll aga paneb Pähklimägi kõigile südamele, et süsteemi soetamisele tasub mõelda aegsasti, sest piksekaitse pole toode, mille täna tellid, homme saad, vaid pigem rätsepatöö, kus läbimõtlemist tahab pisimgi detail, et juba esimese pikselöögi korral peaks iga õmblus.

Küsi, kuidas kaitsta oma seadmeid äikese eest, OBO Bettermann OÜ telefonil 651 9870 või aadressil obo@obo.ee.