Hommikul aset leidnud president Kersti Kaljulaidi ning Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskaja kohtumise järel toimunud pressikonverentsil uuriti viimase käest palju Aljaksandr Lukašenka režiimi vastu kehtestatud ja tulevaste sanktsioonide kohta.

Euroopa Liit kavandab praegu uut sanktsioonide ringi, mis tulenes nädala Eesti Lukašenka režiimi poolt valeettekäänetel Minskis maanduma sunnitud Ateena-Vilniuse Ryanairi lennu juhtumist ning lennuki pardal olnud Valgevene ajakirjaniku ning tema tüdruksõbra röövimisest.

Tsihhanovskaja seletas, et lennuki kaaperdamine võis aset leida seetõttu, et vahepeal oli EL-i ind Lukašenka režiimi pitsitamisel raugenud. „Pärast möödunud suviseid võltsitud presidendivalimisi oli EL-i reaktsioon päris kiire. Algatati kolm sanktsioonide paketti. Leidsime, et need võinuks olla laialdasemad, kuid asjad on nagu on. EL jättis ruumi sanktsioonide tugevdamiseks. Aga alates detsembrist polnud jõulisi samme, sest maailma tähelepanu läks mujale. Ja siis režiim tundis end karistamatult, et midagi ei toimunud. Me ei tea nüüd, kes veel võivad kannatada,“ viitas Tsihhanovskaja Kadriorus toimunud pressikonverentsil Lukašenka ettearvamatule käitumisele.

Peale lennuki kaaperdamist aga on tulemas uus EL-i sanktsioonide ring. Tsihhanovskaja nentis, et tihti küsitakse, kas sanktsioonid ei või pöörduda tavaliste inimeste vastu ja teha nende elu hullemaks? Aga inimeste elu on juba tema sõnul väljakannatamatu ega kannata lisaks EL-i sammude tõttu.

„Valgevenes toimuv on meie valu, loomulikult tahaks, et avaldatakse rohkem survet, sest inimesed on vanglas ja meid piinatakse, tahaks nutta selle olukorra pärast,“ kirjeldas ta olustikku oma kodumaal. „Mõned ajakirjanikud ütlevad, et sanktsioonide tõttu inimesed kannatavad, aga nad juba kannatvad, sest ei saa olla tänavatel, ei julge isegi olla oma kodudes, sest võidakse sealt röövida,“ rääkis opositsioonijuht.

Tsihhanovskaja tänas Eesti suure toe eest maailmaareenil. „Eesti on üks riikidest, mis on teotanud Valgevenet moraalselt ja praktilises võtmes. Oleme selle eest hästi tänulikud. Kõigepealt selle eest, et korraldasite arutelu ÜROs ja toetasite meid EL-is ja Ülemkogus. Tean, et olete jälginud Valgevene uudiseid, kõige populaarsema meediakanali Tut.by, ajakirjaniku vangistamine, Ryanairi kaaperdamine… Lukašenka on suunanud Valgevene hävingu teele ja see on ohuks. Eesti on väga lähedal Valgevenele, Eesti võib mängida seega väga olulist rolli,“ rääkis Tsihhanovskaja hommikul.

Teda sel aastal juba teist korda võõrustanud Kersti Kaljulaid võrdles Tsihhanovskajat Lennart Meriga, kes juba enne Eesti taasiseseisvumist käis mööda maailma eestlaste püüetele toetust nõutamas. „Kui ootasin teie autot siis mõtlesin ajale, kui Eesti polnud veel iseseisev. Kuidas Lennart Meri käis siis mööda teiste riikide ministeeriume ja otsis vabadust meie jaoks. Teie töö on sarnane,“ märkis Kaljulaid.

Kaljulaid kutsus üles survet Valgevene praegusele režiimile survet tugevdama ja lubas, et Eesti hoiab teemal rahvusvahelisel areenil silma peal.

Muuhulgas märkis president Kaljulaid kohtumise järel Tsihhanovskajaga, et sai sealt mõned kontrollimist vajavad vihjed, et Eesti kaudu ei toimuks keelatud rahavood. „Saime mõned vihjed, et läbi Eesti ei liiguks sanktsioneeritud kapitali. Edastan need kontrollimiseks,“ sõnas Kaljulaid kohtumise järel.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid