Väljaanne märgib, et algul pidasid lääne luureteenistused, sealhulgas britid, ebatõenäoliseks koroonaviiruse laboratoorset päritolu. Uue teabe valguses on aga nüüd jõutud järeldusele, et see versioon on siiski “usutav”.
Ajalehega rääkinud luureallikate sõnul on oluline koroonaviiruse päritolu kindlaks teha, sest vastasel juhul “võib see (pandeemia) tulevikus korduda”.
The Sunday Times juhib tähelepanu asjaolule, et viiruse laboratoorset päritolu juba varem deklareerinud teadlaste arvamus lükati kõrvale ja jäeti avaldamata teadusajakirjades. Ajaleht Daily Mail kirjutas laupäeval, et Norra viroloog Birger Sørensen ja Londoni St. George'i ülikooli professor Angus Dalglish saavad viimaks avaldada oma töö ajakohastatud versiooni, milles nad on juba üle aasta väitnud, et koroonaviirus on kunstlikku päritolu. Teadlaste sõnul keeldusid pea kõik suuremad teaduspublikatsioonid, sh Briti ajakiri Nature, nende järeldusi varem avaldamast. Viimaks andis sellele rohelise tule Cambridge'i ülikooli uus kvartaliajakiri QRB Discovery.
Märtsis avaldasid Hiinat külastanud WHO rahvusvahelised eksperdid koroonaviiruse päritolu kohta raporti, milles ütlesid, et uuritud hüpoteesidest on kõige vähem tõenäoline viiruse laboratoorne päritolu. Tõenäoliseima stsenaariumina toodi endiselt välja see, et nakkus kandus ühelt loomalt teisele ja seejärel inimesele.
Vahetult pärast raporti ilmumist avaldasid selle pärast muret USA, Austraalia, Ühendkuningriik, Taani, Iisrael, Kanada, Läti, Leedu, Norra, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Eesti, Lõuna-Korea ja Jaapan. Otsest kriitikat järelduste kohta 14 riigi avaldusest küll ei leia, kuid seal märgitakse, et ekspertide töö Hiinas toimus märkimisväärse viivitusega, täielikule teabele ja valimitele juurde pääsemata.
