Kolumbia president saatis sõjaväe tänavatele valitsusvastaseid proteste peatama
(15)
28. aprillil algasid laialdased meeleavaldused valitsuse poolt kavandatud maksutõusu vastu, mis oleks alandanud palga maksustamise künnist.
Valitsus väitis, et reform oli majandusraskuste leevendamisel võtmetähtsusega, kuid paljud keskklassi kolumbialased kartsid, et võivad seetõttu langeda vaesusse.
Maksutõusu sisaldav eelnõu võeti küll peatselt peale protestide algust tagasi, kuid protestid jätkusid. Jätkuvate meeleavalduste sihtmärgiks on politseivägivald, lokkav vaesus ja tervisesektori kehv haldamine. Kaks nädalat kestnud läbirääkimised valitsuse ja meeleavaldajate vahel ei ole seni tulemusi andnud.
Kuigi tänavused meeleavaldused käivitas praegu peatatud maksureform, on need jätkuks üleriigilistele valitsusvastastele protestidele, mis algasid 2019. aasta novembris.
Üks meeleavaldajaid enim vihastanud probleemidest on jätkuv märulipolitsei poolne vägivallatsemine. ÜRO inimõiguste nõukogu on mässe maha suruvaid märulipolitseinikke süüdistanud üleliigse jõu kasutamises ning öelnud, et nende jaoks on äärmiselt murettekitavad neile saabunud teated, mille kohaselt kasutavad märulipolitseinikud pisargaasi ning kohati ka teravmoona. Meeleavaldajad soovivad märulipolitsei laialisaatmist ja nende vastutusele võtmist sõjakohtu väliselt, mõne sõltumatu organisatsiooni poolt.
Meeleavaldajate ettepanekuid ebavõrdsuse vähendamiseks on seinast seina. Paljud noored näevad väljapääsuna ülikoolide õppemaksude vähendamist samas kui teiste meelest on kodanikupalga kehtestamine ainus viis olukorda riigis parandada.
President Duque on välistanud meeleavaldajate peamise nõude - märulipolitsei demonteerimise. Siiski on ta meeleavaldajatega peetavatel läbirääkimistel andud ka põhjust olla optimistlik. Sõnavõtus, kus kutsus meeleavaldajaid üles vabastama nende poolt blokeeritud teid ütles ta, "Jah vestlusele ... aga ei teetõketele.“
