Kes on järgmine Eesti president? Jaanus Karilaid räägib, et nüüd, kus Jüri Ratas esimesena sellele kohale enam ei pretendeeri, on kõik otsad lahtised ja uus kandidaat tuleb leida võimalikult sobiv kõikidele erakondadele.

1x
00:00

Karilaid sõnab, et Ratas tõstis valimiste konkreetsuse astet. „Ütles, et teda ei maksa nimekirjast otsida eestpoolt," lausub ta ja lisab: „Andis riigimeheliku žestiga võimaluse otsida suuremat koosmeelt erinevate erakondade vahel.”

Jüri Ratase "ei" oli Karilaidi hinnangul piisavalt konkreetne, et distsiplineerida kõiki erakondi parlamendis presidenti ära valima. „Keskerakonna esimehe poolt on antud tõsine stardipauk – hakkame ühiselt otsima.”

Ja kui riigikogus siiski ei leita seda üksmeelt, minimaalselt 68 hääle ulatuses? „Poliitilistel konkurentidel on võimalus oma hirmudest loobuda. Hirmudega on see paha asi, et muidu tulevad su õuele kohale. Et kui väga kardetakse, siis Ratas saabki presidendiks,” lausub Karilaid.

Ta ei soovi kedagi ähvardada, vaid ütleb. „See oli pigem selline soovitus.” Selline soovitus, mis ärgitaks parlamenti leidma ühist kandidaati, mitte lootma valimiskogule.

Karilaid sõnab, et viimaste päevadega on ta usk kasvanud, et see ka juhtub ning viis aastat tagasi tehtud vigu on võimalik vältida.

Kes see kandidaat aga olema saab, selgub tõenäoliselt pärast Isamaa 20. juunil toimuvat suurkogu. Siis on kõik viis parlamendierakonda Karilaidi sõnul töövõimelised ja täistoonuses.

Ent nimesid kaalutakse ka praegu. Karilaid ütleb, et president peaks olema suurem kui päevapoliitika ja selle üle rähklemine. Taolisi kandidaate on ja neid sõelutakse nii poliitikute seast kui ka nende hulgast, kes pole kunagi ühtegi erakonda kuulunud. Küll aga kutsuma pole veel kedagi mindud. „Pole mõtet teha kellelegi pakkumist, kui sellel pole poliitilist katet,” lausub Karilaid.