Riigikogu liikmetele ja kultuurikomisjonile edastatud kirjas juhib liit tähelepanu, et juhul kui riiklikult tähtsate kultuuriehitiste eelnõu võetakse parlamendis vastu praeguses sõnastuses, jääb tõenäoliselt Estonia laiendus ja ooperimaja ehitamata.
„Juhul kui me täna ooperiteatri valmimise seaduse tekstis kitsalt Estonia teatri laiendusena ära piirame, ei saa Eesti endale tõenäoliselt ka järgmistel aastakümnetel oma ooperimaja, kuna sellisel kujul on projekt tegelikkuses realiseerimatu,“ märkis Eesti arhitektide liidu president Andro Mänd.
Arhitektide liit on veendunud, et Estonia juurdeehitus ei mahu ega sobi avalikku ruumi. Laiendust pole nende hinnangul võimalik ellu kutsuda nii muinsuskaitseliste, ruumiliste ja maaomandi küsimuste tõttu.
Liit vahendab pressiteates, et sarnasele seisukohale on jõudnud ka muinsuskaitseamet.
Arhitektide liit teeb ettepaneku leida ooperimajale hoopiski uus asukoht. "Üks atraktiivsem ja kiiremini arenev on kindlasti Tallinna sadamaala, kus 10–15 aasta pärast asub linna üks tõmbekeskus,“ tähendas Mänd.
Seda ohtu, et Estonia senine maja jääks sel juhul kasutuseta, arhitektide liit tõenäoliseks ei pea. „Estonia on tõenäoliselt parim draamateatriks ehitatud hoone Eestis ning see leiab kindlasti edasist kasutust," kommenteeris Mänd.
Pöördumises soovitab arhitektide liit vältida „Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise“ eelnõu tekstis „juurdeehituse“ sõna kasutamist, kuna see on fiktiivne ja tegelikkuses realiseerimatu.
Teise täiendusena palub arhitektide liit lisada kultuuriobjektide pingeritta esimese punktina “Rahvusooperi uuele hoonele maa hankimine”.
