HIV-epideemia toimus Eestis 2001. aastal. Ajal, kui meie riik ei olnud Euroopa Liidus ega NATOs, poodides tasusime kroonidega ja Vabaduse väljakul asus suur parkla. Ainuüksi 2001. aastal tuvastati Eestis 1474 HIV-nakkuse juhtumit. Nakatumistelt elanike arvu kohta asus Eesti sellega Euroopas esikohal.

Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhi Aljona Kurbatova sõnul oli Eesti 90-ndate aastate lõpus hoopis teine ​​riik kui praegu.

“See oli noor riik, kes üritas oma ajaloost eemalduda, saada millekski teistsuguseks kui varem. Süsteemid, mis olid Nõukogude ajal, neid restruktureeriti, tervishoiusüsteem, see loodi uuesti vastavalt läänelikumatele lähenemisviisidele, samuti sotsiaalkindlustussüsteem. See oli selline edu otsimine, enesekindluse otsimine, et näidata maailmale, et võime olla edukad. Aga oli ka palju erinevaid sotsiaalseid probleeme," lisas ta.

Esialgu registreeriti Narvas HIV-nakkuse puhang. Siis jõudis viirus Tallinna. Arst Nelli Kalikova sõnul oli seda oodata, kui vaadata HIV puhanguid idapiiri taga, kuid keegi ei tahtnud probleemile tähelepanu pöörata.

"Kui nakatumine hüppas nii Moskvas kui ka Peterburis, puhkes ka Narva kohe leekides. Miks? Väga tihedad sidemed - mitte ainult narkomaanid, vaid ka perekondlikud ja kaubanduslikud. 150 kilomeetrit Peterburist ja olete Narvas," rääkis Kalikova, kes võitleb HIV ja AIDSiga 1994. aastast.

Andrei Rylkovi fondi president Anna Sarang tuli 2000. aastate alguses Ida-Virumaale, et teha narkomaanide seas sotsioloogilisi uuringuid. Nagu ta märkis, puutus sel ajal suur hulk kohalikke inimesi kokku sotsiaalsete ja majanduslike probleemidega.

"Enamikul elanikkonnast, kellel on kalduvus näiteks uimastiprobleemide tekkeks, puudusid kodanikuõigused, kindlustus, juurdepääs meditsiinisüsteemile. Uimastitega seotud probleemid - sageli või alati on see sotsiaalse ja majandusliku haavatavuse tunnus. Loomulikult olid selliste piirkondade inimesed, kes kaotasid juurdepääsu tööhõivele ja mõnele majandusteenusele, meditsiiniteenustele, HIV-nakkuste suhtes haavatavamad,” märkis spetsialist.

Dokumentaalfilmi programmi raames meenutasime, kuidas riik võitles HIV-epideemiaga, ehkki polnud enne probleemi aktiivselt märganud. Samuti võrdlesime 20 aastat tagust seisu praeguse epidemioloogilise olukorraga.