Valgevene kaitseminister: USA pommitajad harjutavad naaberriikides lööke Valgevene pihta
(22)
„Ainuüksi eelmisel nädalal täheldati kolme sellist lendu 30 kilomeetri kaugusel meie riigipiirist. Võib oletada, et nende käigus harjutatakse raketi- ja pommilööke Valgevene Vabariigi objektide pihta. NATO ettenihutatud kohaloleku vägede vastuvõtuks ja paigutamiseks jätkavad meie läänenaabrid sõjalise infrastruktuuri tänapäevastamist. Juba täna on lõpule viidud viie lennuvälja moderniseerimine, mis kokkuvõttes võimaldab kuni 200 lahinglennuki baseerumist. Jätkub veel seitsme tänapäevastamine,” ütles Valgevene kaitseminister Viktar Hrenin täna parlamendis, vahendab Interfax.
„See on märkimisväärne löök jõudude tasakaalule regioonis, mis suurendab sündmuste arengu võimalust demokraatia edendamise Jugoslaavia variandi järgi,” lisas Hrenin.
Hrenini sõnul moderniseeritakse aktiivselt mereväebaase ja sadamaid, mis suurendab alliansi dessant- ja löögilaevade vastuvõtmise võimalusi. „Poolas luuakse ettenihutatud platsdarmi Ühendriikide relvajõudude tehnika ja materiaalsete vahendite õigeaegseks säilitamiseks. Selle territooriumil on lõpule viidud viie kütuse ja määrdeainete lao moderniseerimine... Toimub õppekeskuste ja polügoonide rekonstrueerimine NATO sõjaliste kontingentide tegevuse toetamiseks. Juba alalisel alusel asub 15 kilomeetrit piirist Pabradė polügoonil NATO vägede pataljonisuurune taktikaline grupp. Sellised tegevused võimaldavad alliansil kokku hoida tugevdusjõudude Valgevene piirile paiskamise aega löögigrupeeringute loomiseks. Samaaegselt kaitsekulutuste suurendamisega toimub Poola relvajõudude löögi- ja ründevõimekuste kasvatamine, nende arvukust suurendatakse 2025. aastaks 1,5 korda ja see on 200 000,” ütles Hrenin.
Hrenini sõnul moodustatakse Valgevene piiri vahetus läheduses maavägede uusi koondisi. „Ostetakse tänapäevaseid löögirelvi. Värske näide on Poola otsus osta mehitamata lennuaparaate, mille efektiivsus on leidnud kinnitust Süüria ja Mägi-Karabahhi relvakonfliktide kogemusega. Lõunas realiseerib Ukraina juhtkond alates 2019. aastast täiendavate väeformeeringute paigutamist riigipiirile Valgevenega. Eesmärgiga demonstreerida valmisolekut kuuluda Euroopa perre annab Kiiev oma õhuruumi NATO lennuväe käsutusse, mille lennud on omandanud regulaarse iseloomu. Sealjuures süüdistatakse meid oma territooriumi andmises Venemaa relvajõudude käsutusse,” rääkis Hrenin.
Hrenini sõnul pinged Valgevene ümber pidevalt kasvavad. „Valgevene suhtes luuakse tingimusteta sõjalise domineerimise tingimused. Kõik ülalnimetatu ei ole miski muu, kui sõjategevuseks õigeaegse valmistumise meetmed. See tegevus kutsub meis esile rahutust ja muret, mis nõuab vastumeetmete tarvitusele võttu,” ütles Hrenin.
„Täna on olukorras meie riigi ümber valdavad tsentrifugaalprotsessid. Neid iseloomustab naaberriikide militariseerimine ulatusliku informatsioonilise agressiooni taustal. Peamised põhjused on Põhja-Atlandi alliansi ja Euroopa Liidu püüded dikteerida takistamatult oma tahet. Selliste protsesside otsesed tagajärjed on luuretegevuse ja NATO liikmesriikide relvajõudude sõjalise ettevalmistuse suur intensiivsus, välismaise sõjalise kohaloleku kasvatamine meie naaberriikide territooriumil, sõjaliste kulutuste kasv. Lennuväe lendude intensiivsus naaberriikide õhuruumis ja Läänemere akvatooriumi kohal on kuni 30 lennukite väljalendu nädalas, mis võimaldab teha luuret kogu meie riigi sügavuses,” kurtis Hrenin.
