Piirideta Ajakirjanikud saatsid Leedu prokuratuurile ametliku kirja hagiavaldusega, võttes aluseks Leedu kriminaalkoodeksi paragrahvid 251 ja 252-1. Organisatsiooni hinnangul toimus reisi RF4978 Ateena-Vilnius teenindanud Ryanairi reisilennuki sundmaandumine 2021. aasta 23. mail Lukašenka otsesel ja selgel õhutusel, vahendab Leedu Delfi.

Pärast faktide detailset ülesloetlemist seab organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud kahtluse alla pommiohu versiooni, mille Minsk esitas lennuki hõivamise õigustamiseks, ja mõistab selle hukka kui lavastuse. On olemas palju elemente, mis „sunnivad veenvalt oletama, et plahvatusoht oli valehäire, mida Valgevene režiim kasutas lennuki maanduma sundimiseks eesmärgiga vahistada ajakirjanik”, öeldakse hagiavalduses.

„Me otsustasime esitada avalduse Aljaksandr Lukašenka enda kohta, sest ta on selle reisilennuki terroristlikel eesmärkidel hõivamise akti vahetu algataja ja selline määratlus ei ole liialdus,” selgitas Piirideta Ajakirjanike peasekretär Christophe Deloire. „Leedu kriminaalkoodeks näeb ette karistuse kaaperdamise eest „meeskonna või reisijate elu või tervise ähvardamise kaudu” [...]. Selle pretsedenditu teoga tahtis Aljaksandr Lukašenka suurendada hirmu ühiskonnas, sealhulgas ajakirjanike hulgas.”

Leedu kriminaalkoodeksi paragrahvi 251 järgi on sõjalennuväe kasutamisega ähvardamine tsiviilõhusõiduki vastu eesmärgiga sundida seda väljamõeldud plahvatusohu ettekäändel kurssi muutma „õhusõiduki kaaperdamine tulirelva, lõhkeaineid või muid õhusõiduki meeskonnaliikmete või reisijate elu või tervist ohustavaid vahendeid kasutades”. Hagiavalduses näidatakse ilmekalt, et Valgevene õhujõudude hävituslennuki MiG-29 saatmine Ryanairi reisilennukit vahelt lõikama kujutas endast ohtu „meeskonnaliikmete või reisijate elule või tervisele”. Avalduses on üles loetletud ka mitmed alused selleks, et lugeda plahvatusoht, millega Valgevene võimud lennuki hõivamist põhjendasid, valeks.

Piirideta Ajakirjanikud märgivad, et „ei ole mingit kahtlust, et Pratasevitši vahistamine, mis järgnes rahvusvahelise reisi pretsedenditule hõivamisele, on suunatud kõigi Valgevene ajakirjanike hirmutamisele nii riigi sees kui ka väljaspool seda. See aktsioon pidi neile demonstreerima, et kus nad ka ei viibiks, võib režiim nad vahistada ja vangi panna. See näitab, et režiim ei peatu millegi ees, et vahistada igaüks, kes seda kritiseerib”. Valgevene televisioonis 24. mail Pratasevitši sunniviisil antud ülestunnistus, milles ta räägib oma süüst „massirahutuste organiseerimisel”, kinnitab Piirideta Ajakirjanike sõnul seda strateegiat.

Piirideta Ajakirjanikud väidavat, et kaaperdamise eesmärk oli ka Euroopa Liidu destabiliseerimine: rünnati „Euroopa lennukit, mis teenindas reisi kahe Euroopa pealinna vahel, lennukit, mis oli registreeritud Euroopa Liidu ühes liikmesriigis (Poolas) ja mis kuulus teises Euroopa Liidu liikmesriigis (Iirimaal) asuvale ettevõttele. Selline rünnak oli Euroopa Liidu proovilepanek, millest annab tunnistust ka Euroopa Ülemkogu reaktsioon 25. maist.

Leedu kriminaalkoodeksi paragrahvi 7 järgi võetakse inimesi selle koodeksi järgi vastutusele sõltumata nende kodakondsusest ja elukohast ning sõltumata kuriteo toimepanemise kohast ning sõltumata sellest, kas kuriteo toimepanemise koha seaduste järgi on tegu karistatav, kui pannakse toime terroriakte või terroristliku tegevusega seotud kuritegusid.

Hagiavaldus esitati Lukašenka vastu, aga ka kõigi teiste isikute vastu, kes juurdluse käigus võivad süüdlaseks osutuda. Piirideta Ajakirjanikud rõhutavad, et prokurör peab kindlaks tegema, kas Lukašenka saab pretendeerida puutumatusele ametis oleva riigipeana, sest talle süüks pandavad teod väljuvad tema ametikohustuste täitmise tavaraamidest. Hiljutine kohtupraktika Saksamaal annab tunnistust sellest, et Lukašenka ei saa puutumatusele pretendeerida.

Leedu peaprokuratuur algatas juba 23. mail lennuki hõivamise juurdluse.

Juurdlust kriminaalkoodeksi kahe paragrahvi alusel viib läbi Leedu kriminaalpolitsei büroo.