Kuidas toimib üldiselt konservatiivne avalik sektor oma igapäevastes tegemistes ning kuidas avalikus sektoris Eestile omast innovatsiooni maksimaalselt juurde luua ja ära kasutada?

Ka avalikus sektoris kohtab tihti uusi ja ebatraditsioonilisi lahendusi, mis tööd märgatavalt efektiivsemaks muudavad. „Eesti on väga hea koht, kus sellist asja õppida ja ka hästi hea koht, kus see kohe praktikasse panna,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis strateegianõunikuna töötav Kärner ja lisab kindlalt, et ilma kaheaastase magistriõppeta poleks ta oma positsioonil vastu pidanud, sest õpitud teadmisi tuli kohe oma töös rakendama hakata. „Väga kiiresti tuli mul asutuses aru saada, kuidas strateegilisi osasid pikemalt planeerida ja ette mõelda ning milline on mõistlik käsitlus – ehk et kõik see oli vaja tööl kiiresti kasutusele võtta.“

Rahandusministeeriumis nõunikuna töötav Härginen ütles samuti, et antud magistriprogramm on justkui tema ametikohaks loodud. Riigi kui haldusorganisatsiooni arendamise ja riigireformi teemadega tegeledes leiavad kõik magistriõppes läbitud ained regulaarset rakendust. „Koostöös teiste ministeeriumitega koostan hetkel riigireformi tegevuskava, teostan kvaliteedijuhtumist parandavaid projekte ning aitan kujundada ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poliitikat. Kõik õppekava avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni komponendid läksid selles mõttes täiesti täkkesse,” ütles Härginen.

Nii Kaidi-Kerlil kui Randol oli enne magistriõppesse astumist juba varasem avalikus sektoris töötamise kogemus olemas ning nad peavad seda ka õigeks, sest selle valdkonna õppimise puhul on väga kasulik mingi lisakompetentsi olemasolu. Kursusekaaslaste seas oli nii nooremaid, värskelt bakalaureuseõppest tulnuid kui ka näiteks juba töötavaid kohtunikke.

Milliste omadustega inimesi õppima oodatakse ning mis on järgnevate aastate jooksul kõige olulisemad suunad?

Kuula lähemalt Delfi Taskust