Riigipead kutsuvad ühiselt üles röövitute vabastamisele, Valgevene õhuruumi sulgemisele ja mõjusatele sanktsioonidele.

Eesti riigipea poolt kokku kutsutud töökohtumine sisuks olid võimalikud vastusammud ja seisukohtade ühtlustamine reaktsioonina eilsetele Valgevenes toimunud sündmustele.

"Varjamatu riiklik terroriakt, lennuki kaaperdamine see on midagi uut isegi kogenud diktaatorite arsenalis. Muu maailm peab lõpetama Valgevene režiimi kohtlemise siidkinnastes ning peame kasutama kõiki meie käsutuses olevaid rahumeelseid vahendeid selle režiimi survestamiseks. Eilne intsident, millega pandi ohtu 171 reisija elu ning mille tulemusel rööviti pardalt vähemalt kaks isikut, ei tohi jääda karistuseta," ütles president Kaljulaid pärast kohtumist oma Balti kolleegidega.

Kolme Balti riigi presidendi hinnangul tuleb viivitamatult:

1. vabastada lennult röövitud reisijad;

2. sulgeda Valgevene õhuruum rahvusvahelisteks lendudeks ja lõpetada lennuühendused Valgevenega;

3. kehtestada Euroopa Liidu tasandil jõulised ja mõjusad sanktsioonid terroriakti organiseerijatele ja Valgevene režiimile.

"Ükski Euroopa Liidu kodanik ei saa kahjuks enam pidada Valgevenet turvaliseks piirkonnaks ei maal ega õhus. Seepärast pean mõistlikuks ka igasuguse transiidi lõpetamist läbi Valgevene. Nagu sanktsioonid ikka, mõjutab see paratamatult ka Euroopa Liidu liikmesriike, meie ettevõtjaid ja inimesi, aga me ei tohi riskida inimeste eludega. Eilne päev näitas, et see oht on reaalne," sõnas Kaljulaid.

ÜRO julgeolekunõukogu liikmena plaanib Eesti algatada ka nõukogus esimesel võimalusel Valgevene eilsete sündmuste teemalise arutelu. Täna arutavad Euroopa Liidu valitsusjuhid neid küsimusi Brüsselis Euroopa Liidu ülemkogul.

Lennufirma Ryanair lennuk startis eile Ateenast ja pidi jõudma Vilniusesse, kuid Valgevene võimud sundisid lennuki enne Leedu piiri ületamist tagasi pöörduma ja tegema hädamaandumise Minskis. Maandumise järel vahistati pardal olnud opositsiooniaktivist ja ajakirjanik Raman Pratasevitš.

Kokku oli lennukis 171 reisijat, kellest üle poole olid pärit Leedust. Reisijate seas on ka Austria, Belgia, Bulgaaria, Küprose, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Gruusia, Läti, Poola, Rumeenia, Valgevene, Venemaa ja Süüria kodanikke.