Pratasevitš on olnud opositsiooniaktivist juba varasest noorusest ja osales protestidel juba 2010. aastate alguses.

Pratasevitš oli suure Lukašenka-vastase grupi administraator sotsiaalmeediaplatvormis VKontakte kuni 2012. aastani, kui võimud sellesse sisse häkkisid.

Pratasevitš astus Valgevene Riiklikku Ülikooli ajakirjandust õppima, aga visati varsti välja.

2017. aastal süüdistati Pratasevitšit osalemises sanktsioneerimata üritusel Kurapatõs, aga tal õnnestus kohtule tõestada, et tal oli alibi.

Vaatamata hariduse puudumisele töötas Pratasevitš ajakirjanikuna. 2019. aastal oli ta Euroradio.fm fotograaf ja töötas ka Raadio Vaba Euroopa/Raadio Vabaduse heaks.

2019. aastal kolis Pratasevitš Poola ja 2020. aasta 22. jaanuaril teatas ta, et palus Poolas poliitilist varjupaika.

2020. aastal asutas Pratasevitš koos Stsjapan Putsilaga Telegrami kanali Nexta. 2020. aasta augustis, kui Valgevene võimud püüdsid ära lõigada ligipääsu internetile, muutus Nexta üheks peamiseks informatsiooniallikaks presidendivalimiste võltsimise vastaste protestide kohta ja hakkas neid proteste ka koordineerima. Kanalil oli nädalas ligi 800 000 uut jälgijat. 2020. aasta septembris lahkus aga Pratasevitš Nextast.

2020. aasta 5. novembril esitati Pratasevitšile ja Putsilale süüdistus massirahutuste korraldamises, avaliku korra raskes rikkumises ja ühiskondliku vaenu õhutamises professionaalse tegevusega. 2020. aasta 19. novembril kanti Pratasevitš ja Putsila terroristide nimekirja.

Kaasreisija Ryanairi lennukist rääkis, kuidas Pratasevitš ütles neile, kes ta on ja mida juhtunust arvab.

„Ja lisas: „Siin ootab mind surmanuhtlus,”” rääkis üks kaasreisija. „Ta oli juba rahulikum, aga värises. Tema kõrval seisis pidevalt ohvitser.”

Enne väljalendu Ateenast teatas Pratasevitš kolleegidele, et teda jälitas kahtlane venekeelne mees.