Väidetavalt sooritas Ryanari lennuk Minski lennuväljal hädamaandumise, sest piloodid said teate pardal oleva pommi kohta. Kohale saabunud demineerijad lennukist aga ühtki lõhkeseadeldist ei leidnud, vahendab Leedu Delfi.


Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise teatel oli pardal 171 reisijat, kellest üle poole on pärit Leedust. Reisijate seas on ka Kreeka, Austria, Belgia, Bulgaaria, Küprose, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Gruusia, Läti, Poola, Rumeenia, Valgevene, Venemaa ja Süüria kodanikke.

Kuidas pommiähvardus täpselt tehti, on esialgu segane. Opositsiooni seas ringleva teooria järgi teatasid pommist koos Protasevitšiga lennukil viibinud Valgevene KGB agendid. Vilniuse lennuvälja kommunikatsioonijuht Lina Budreviciene ütles meediale, et tema andmetel puhkes pardal konflikt ühe reisija ja ekipaaži liikme vahel. Minski lennujaama esimese pressiteate järgi palusid maandumisluba piloodid ise ning lennukil lubatakse pärast pagasi läbivaatust lahkuda. Demineerijad saabusid tõesti kohale, kuid pommi ei leidnud. Ajakirjanik viidi lennukist välja ja vahistati.

Leedu presidendi Gitanas Nausėda sõnul on tsiviillennuki jõuga maanduma sundimine pretsedenditu samm. “Selle kohutava teo taga on Valgevene režiim,” lisas Nausėda. “Nõuan, et Roman Protasevitš kiiresti vabastataks.”

“On täiesti ilmne, et operatsioon lennuki ülevõtmiseks korraldati aktivisti ja blogija Roman Protasevitši vahistamiseks,” ütles Tsihhanovskaja.

Tema hinnangul seadis režiim ennenägematu tegevusega ohtu kõik lennuki pardal ja riigi õhuruumis viibinud inimesed üksnes selleks, et tuntud võimukriitik kinni pidada. “Tänasest ei saa üksi Valgevene kohal lendav inimene oma ohutuses kindel olla. Valgevene režiim kuritarvitab lennureegleid, et röövida neid, kes arvavad teisiti,” märkis Tsihhanovskaja.

Opositsiooni meeleavaldusi korraldanud ja kajastanud Protasevitš lahkus Valgevenest eelmisel aastal, tundes võimukriitikuna muret oma turvalisuse pärast. Ta kuulutati Valgevene võimude poolt tagaotsitavaks seoses "massiliste korratuste organiseerimise ning viha õhutamisega".

Välisministeeriumist öeldi Delfile, et praegu pole andmeid, et lennukis oleks viibinud ka mõni Eesti kodanik.