"17+1 pole enam olemas, sest Leedu on praktilistel põhjustel sellest väljas," ütles Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis, viidates Pekingi kümne aasta vanusele algatusele kaasata Kesk- ja Ida-Euroopa riike, millest enamik on pärit endistest nõukogude blokist, vahendab Politico.
Vilnius kutsus ka teisi ELi riike algatusest loobuma. "Meie vaatenurgast on ELil viimane aeg liikuda lõhestavast 16+1 formaadist ühendavamasse ja seetõttu palju tõhusamasse 27+1 formaati," ütles Landsbergis. "Euroopa Liit on kõige tugevam, kui kõik 27 liikmesriiki tegutsevad koos."
"Vaktsiinide jagamine, pandeemiatega võitlemine on vaid [mõned] hiljutised näited 27 ELi riigi solidaarsusest ja eesmärkidest. 27 liikmesriigi ühtsus on edu võti ELi suhetes välispartneritega. Suhted Hiinaga ei tohiks olla erand," märkis Landsbergis.
Hiina EL-i esinduse pressiesindaja ütles reedel, et Hiina ei olnud Leedu sammust "teadlik", lisades, et "Hiina ning Ida- ja Kesk-Euroopa riikide koostöömehhanism on piirkondadevaheline koostöömehhanism, mille on ühiselt algatanud Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid. See vastab kõigi osapoolte soovile koos arengut otsida."
Hiina esindaja väitel ei domineeri formaadis Hiina, vaid see "kaasab kõik osapooled vabatahtlikkusel, ulatuslikel konsultatsioonidel, ühisel panusel, avatusel ja kaasatusel põhinevasse koostöösse".
"Hiina ja Kesk-Euroopa riikide koostöö on selle loomisest alates viimase üheksa aasta jooksul olnud väga viljakas. See on toonud asjaosalistele riikidele käegakatsutavat kasu ja lisanud Hiina-ELi suhetele uue mõõtme," lisas ta.
Leedu samm on viimane märk Hiina ja Euroopa Liidu üha halvenevatest suhetest.
Euroopa Parlament toetas neljapäeval ülekaalukalt EL-i ja Hiina investeeringute lepingu arutelude külmutamist, kuniks kehtivad Hiina sanktsioonid Euroopa Parlamendi seadusandjatele seoses viimaste kriitikaga Pekingi suhtes.
Leedu lahkumise järel jääb formaati veel 11 ELi riiki: Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia.
