Reformierakond läheb pealinnas sügisel mandaati küsima plaanile ühendada üks Euroopa lõhestunumaid suurlinnu. Lõhestumine on Tallinna liiga pikalt Lasnamäe-keskselt juhtinud Keskerakonna valikute tagajärg. Reformierakonna plaan ühendada põlvkonnad, liiklejad, kogukonnad ja asumid liitlasteks kannab nime "Ühendatud Tallinn".

Lõhestatust saab siluda esmalt hariduses

Tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui aga kaugele, siis koos. Senine juhtimine on meie armsast Tallinnast teinud Euroopa ühe kiiremini lõhestuva pealinna. Lihtsalt öeldes: ühed liiguvad teistest kiiremini ja isegi, kui kõik saavad sammukese elus edasi astutud, kasvavad vahed jätkuvalt. Mis mul sellest, mõtlete? Kui me ei taha pealinna, kus paremat ja muud eristab üha kõrgemaks kasvav aed, mille ühel poolel on kõik võimalik ja teisel mitte, siis puutub see igaühesse meist ja väga.

Lõhestatuse piir jookseb paljuski just mööda haridusrada. Hiljutine monitooring näitas, et 66% Eesti teistest rahvustest elanikke arvab, et eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaias; nii arvavaid eestlasi on aga omakorda 81%.

Isegi, kui metoodikas on erinevaid arvamusi, siis pole mingit kahtlust, et riigikeelne hea haridus annab, mitte ei võta. Ühtse hariduse teel on seisnud ees Keskerakond enda omakasulikus lootuses hoida seeläbi keeleruume üksteisega opositsioonis. Selle jaoks tuli isegi EKREga valitsus moodustada - vähemalt nii nad põhjuseks ütlesid. Irooniline, et see kunstlik opositsioon viib elujõele pandud tammi purunedes peatselt palju inimesi valima Keskerakonna asemel veelgi ägedamat riigiga vastandujat EKREt.

Aeg on aga nendest mängudest edasi liikuda ja teha seda, mis vajalik. Kõigile Eestimaa lastele tuleb anda parem tulevik. Seda tahavad ju kõik lapsevanemad ja me oleme nendega ühel poolel, Keskerakond aga teisel. Kogukondade ja keeleruumide ühte inforuumi kokkutoomine on oluline arutelupunkt nii majanduslikes kui ka julgeolekut puudutavates küsimustes. Haridus annab tugevust, tuge ning paremaid võimalusi olla igal noorel oma saatuse valaja ja õnne sepp. Haridus peab olema ühtne algusest saati. Lisaks tuleb kohatasu lasteias kaotada: 71 eurot kuus ja 854 eurot aastas ühe ja 1708 kahe lapsega on perele suur raha.

Turvaline ja hea linnaruum

Linn on inimesed. Inimesed tahavad ise valida, kuidas nad liiguvad. Reformierakond tahab linnaplaneerimist põhimõtteliselt muuta. Tänane süsteem Tallinnas on üsna mäda (olen viisakas seda öeldes). Elanikud pole rahul veidrate üllatustega, ettevõtjad ootavad aastakümneid ehituslube, muudatusi.

“Pole midagi teha“ ning „Tallinn on kikilipsu kujuline” - selle mantraga läheb Keskerakond valimistele vastu. Kui miski vilkalt liigub, tekib arutelu, kas seekord küsiti mõnikümmend tuhat või oli ehk miljon veenvat argumenti. Kahjuks on siinkandis juba nii tihti reegliks, et head arengud juhtuvad siinkandis tihti mitte tänu linnajuhtidele.

Suurt plaani aastakümnete arenguteks peaks hoidma aga just nimelt linn. Tahame arendada 21. sajandi linna, hoides pikka vaadet silme ees. Soovime luua suurt elavat linna, leides taas ülesse paljud omanäolised keskused, kus peatänavad on elu täis ning need on ümbritseva linnaga ja omavahel ühendatud nii, et turvaliselt saaks liikuda nii 8- ja 80- aastane. Me tahame anda inimeste vabaduse ise valida, kas nad on lastele taksojuhid. Me tahame linna, kus liiklus on selline nagu koolivaheajal.

Liiklejad on liitlased

Parema linnaruumi osa on meie plaanis põhimõtteline – liiklejad on liitlased. Linn on inimesed. Igaüks, kes valib liikuda jalgsi, ühistranspordi või rattaga, eemaldab ummikust auto. Põhjamaade ja Euroopa linnu vaadates me näeme: 10-20% autosid oleks vähem, kui inimestele anda võimalused valida ise oma liikumisviis.

Aeg selliseks linnaks on küps. Keskerakonna senine poliitika on olnud aga selles plaanis vastandav.

Viisteist aastat kiusati autoomanikke, et tõestada, kuidas kogu linna transpordipoliitika ja liikuvus on kokkuvõetav tasuta bussiga, mille nimeks on oma looja järgi "Edgar". Autostumine aga kasvas enne pandeemiat ja autokasutus ületas ühistransporti, näidates ilmekalt, et ainus, mida linn on seni veatult taganud, on linna transpordibosside hea elu. Täna, enne valimisi, saame näha imesid, linn teeb hoogtöös rattateid. Kolm aastat ootamist - ja rattateid tuleb… ent seda roheluse arvelt. Vaja on põhimõtelist muutust, et tekiks head tänavad, kus liiklejad saaks olla üheskoos liitlased, mitte vaenlased. Linn on meie kõigi ühine eluruum.

Pealegi, Lasnamäe pole süüdi, et Keskerakonna linnajuhtimine vaid sealsest lähtub ja neilegi tegelikult mesijutuga ühenduse asemel isolatsiooni pakub. Haridusega on Keskerakond Lasnamäe isoleerinud, transpordis tõrjunud mõtet kiirest trammiühendusest kesklinna ning Lasnamäe vahel läbi Kristiine. Uued trammiühendused tuleb planeerida linna sees ja üle linna piiride. Haabersti, Mustamäe-Nõmme, Lasnamäe, Pirita suund vajavad paremaid lahendusi. Lähiaastail on riigil selleks 40 miljonit eurot. See on alles algus. Suurim ühendus, mis loob jõukust ja kasvu on püsiühendus, on tunnel Helsingi ja Tallinna vahel.

Korralik, puhas, kiire ühistransport koos rattateedega võtavad ummikust auto, säästavad aega lapsevanematel, sest lapsed saavad ise kohale, ning perele jääb raha muuks. Eks igaüks ise teab, palju see summa on, aga hinnanguliselt 10- 20% palgast vaba raha poleks vist halb? Ning võimalus hommikul üks kohv teha selle asemel, et sunnitud laste vedusid teostades ummikus istuda?

Aktiivne elu

Ühendatud Tallinna visiooni luues otsisime vastust küsimusele, kuidas saaks üks suur linn aidata elanikel elada kauem, tervemana ja aktiivselt. Mis on see, mis aitaks meie emadel, isadel, vanaemadel, vanaisadel või meil endil vanaduspensionile jäädes olla sotsiaalsemad, olla osa ja ühenduses? Linnaruum aitab ühendada omakorda ka põlvkondi.

Põhjamaades öeldakse, et üksindus ning aktiivsuse, võrgustiku ja kontakti kadumine on vaikne tapja. Meil on pikk tee minna, et meie inimesed elaks kauem ja tervemalt. Nii sündis idee Aktiivsuskontost A+. Lihtsalt öeldes – see on nagu aeg. Seda ei saa ära anda, kuid saab enda jaoks, sõpradega, eakaaslastega olemiseks kasutada. Meie plaan on, et iga Tallinna vanaduspensionär saaks aastas 200 euro eest kasutada teenuseid, mis hoiavad keha ja vaimu värskena. Näiteks käia ujumas, kasutada taastusravi, osaleda ringides, käia teatris või tellida Eesti ajakirjandust.

19 miljonit eurot

See plaan, mille kogumaht Tallinna 861 miljonise eelarve juures on 19 miljonit, on hea ja parempoolne lahendus ka majanduse jaoks. Kriisis on just siinkandis vaba aja - ehk külalislahkuse - sektor pihta saanud. Toetused katavad vaid osa sellest, linna üürisoodustused omakorda vaid pisku. See on uus võimalus konkureerida ning avaliku raha kasutusena ka parempoolsem kui umbkaudu hinnatud toetused mistahes varasema näitaja järgi. Tagajärjeks on meie pensionäridele uued võimalused olla sotsiaalsed, ühenduses ja elada aktiivselt ning ettevõtluse taastumine.

Head tallinlased – nagu te näete, kõigil on võimalik elukvaliteeti tõsta, väikeste ja suurte lahendustega, kuid peaasjalikult uute lahendustega Ühendatud Tallinna visioonis, millest saab lähemalt uurida siit.

Soovime saada nendele mõtetele tagasisidet sel lehel, nii saame plaane veel paremaks teha. Meie eesmärk sügisel on otsida oma ideele toetust ning saavutada olukord, kus oleme võimelised osalema koalitsiooni loomisel. Tallinna inimesed väärivad enamat kui Lasnamäe-vaatega Keskerakond. Meie ideed ühendavad põlvkonnad, keeleruumid, kogukonnad ja erinevad liikumisviisid tervikuks.