Kuna COVID-19 vastu vaktsineerimine tehti hiljuti võimalikuks ka alates 16. eluaastast, on huviliste tulv pookimisele aja registreerimisel suur.
Et veebiregistratuuri mitte üle koormata, võeti digilugu.ee keskkonna puhul kasutusele välismaine lahendus nimega queue-it.net, mis võimaldab hoida inimesi enne veebilehele pääsemist elavas järjekorras. Laupäevahommikuse seisuga (kell 10.06) oli vaktsineerima pääsemiseks tarvis oodata 13 385 isiku järel ning ootejärjekorra pikkuseks oli tol hetkel eeldatavalt "rohkem kui tund". Pool tundi hiljem (kell 10.36) oli ootejärjekord kahanenud 11 609 peale (1776 inimese võrra vähem). Uue kasutajana järjekorda sisenedes on kell 10:45 ooterežiimil olevate inimeste koguarvuks aga 14 493.
Digiregistratuur võimaldab süsteemis viibida korraga 5000-l inimesel. Kui mõned päevad tagasi - 17. mail - kiilus digijärjekord suure nõudluse all mõneks ajaks kinni, siis täna näib süsteem toimivat.
Kannatust ja mõistmist
Suurvaktsineerimise juht Marek Seer on varasemalt rõhutanud, et eestimaalastel tuleb kannatlik olla. "Tormijooksu pole mõtet teha, tasub oodata mõned päevad, kuna vaktsiinidooside tarne paneb vaktsineerimisele omad piirid," selgitas Seer 13. mail.
Vaktsineerimisi viiakse läbi nii haiglates, vaktsineerimiskeskustes, haiglate juurde tehtud vaktsineerimispunktides kui ka perearstide juures. Täpse aja ja koha vaktsineerimiseks leiab aga digiloost.
Seer rõhutas ka asjaolu, et kui näiteks tallinlane valib esimestel päevadel vabade aegade vähesuse tõttu vaktsineerimise Valgas, siis tuleb ka teise doosi järele just Valka sõita.
"Teine doos öeldakse esimese doosi süstimisel. Kui kindlat kellaaega ei öelda, märgitakse vaid kuupäev, siis tulebki õigel kuupäeval keskusesse või haiglasse minna, et ka teine doos saada," kirjeldas Seer protsessi. Suurlinnades saavad noored Seeri hinnangul kiiremini kaitsesüstimise aja ilmselt vaktsineerimiskeskusesse.
