Eesti keskmist olukorda kirjeldava indeksiga võrreldes on viirusekogus märkimisväärselt suurem Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ja Harjumaal. „Kui olukorra muutust kirjeldav graafikukõver on kõikjal võtnud suuna allapoole, siis Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis on see langus kõige aeglasem,“ selgitas uuringu juht, Tartu ülikooli antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson. Eesti keskmist olukorda kirjeldav indeks on endiselt võrreldav veebruari algusega.

Kuidas ja kust proove kogutakse?

Reoveeproove kogutakse iga nädala alguses kõigis maakonnakeskustes, üle 10 000 elanikuga linnades ja vastavalt vajadusele ka väiksemates asulates. Suuremate linnade puhul kajastab proov ööpäeva jooksul puhastit läbinud vee olukorda, andes usaldusväärse pildi asula nakkustasemest. Väiksematest asulatest võetakse punktproove, mis näitavad olukorda proovivõtu hetkel. Punktproovid on kergemini mõjutatavad, mistõttu tuleks neid vaadelda pigem mitme nädala võrdluses kujunenud trendi hindamiseks kui hetkeolukorrast lõpliku pildi saamiseks.

Uuring on terviseametile abistav tööriist, aidates jälgida puhangudünaamikat ning avastada varjatud koldeid. Uuring annab varajast infot viiruse leviku hindamiseks enne kliiniliste haigusjuhtude tuvastamist. Terviseametit teavitatakse tulemustest regulaarselt. Proovide kogumisel teeb Tartu ülikool koostööd Eesti keskkonnauuringute keskuse ja vee-ettevõtetega, kes käitavad linnade reoveepuhasteid. Proovide analüüsid tehakse Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi laborites.