Delfi avaldab kirja täismahus.

"Austatud peaminister Kaja Kallas, lugupeetud siseminister Kristian Jaani ja kultuuriminister Anneli Ott

Eesti Vabariiki teatakse ja tuntakse läbi meie kultuuri. Just eesti muusikakultuur on suuresti olnud see, millele rahvas on saanud toetuda nii okupatsiooni ajal kui ka muudel rasketel hetkedel. Laulupidusid peetakse eesti rahvusliku teadvuse hälliks ja puhkpillimuusika on olnud selle lahutamatu osa.

Meie 103-aastane riik on üle elanud vaeseid ja väga raskeid aegu, ent siiski on Eesti riigis alati leitud võimalusi, kuidas professionaalsed tseremoniaalorkestrid saaksid tegutseda ja puhkpillikultuur areneda. Meie riigil läheb praegu paremini kui kunagi varem. Täna leiame siiski end olukorrast, kus politsei- ja piirivalveorkester ja kaitseväe orkester on ajutise kriisi tõttu sunnitud tegevuse lõpetama ja pooled Eesti kutselised puhkpillimängijad kaotavad oma töö. Eesti riik oma traditsioonidega on aga kestev.

Politsei- ja piirivalveorkester ega kaitseväe orkester ei ole ainult sümbolid ja osa rahvuskultuurist. Muusika on universaalne, mis ei tunne vanust, rahvust või sugu. Muusika kõnetab kõiki. Musitseerides riigile olulistel tseremooniatel ja kontserdisaalides pakume inimestele emotsioone ja kasvatame armastust Eesti vastu. Professionaalse puhkpillimuusika kultuuri jätkusuutlikkus peab olema Eesti riigi kokkulepe, mitte ainult siseturvalisuse-, kaitse- või kultuurivaldkonna küsimus.

Otsusel lõpetada professionaalsete puhkpilliorkestrite tegevus on ka hariduspoliitiline ja sotsiaalne külg. Kui riik annab selge signaali, et ei väärtusta (muusika)kultuuri ja meie esinduskollektiive, loob see pinnase keskkonnale, kus muusiku amet pole hinnas ning inimeste huvi kultuuri vastu raugeb. Seega ei teki enam kogukonda, millest võiksid sirguda uued Eesti muusikud. Orkestrite koondamise plaan tekitaks Eesti muusikakultuuris tühimiku, mille paikamine võtab aastaid. Sellist plekki ei soovi Eesti Vabariigi Valitsusele mitte keegi.

Teeme ettepaneku, et valitsus lükkaks praegu arutluse all olevate kultuuriobjektide investeeringud betooni mõne aasta võrra edasi, kuni on jälle käes paremad ajad. Investeerime kultuuri kandjatesse, nende inimeste hoidmisse. Tühjad saalid ise ei loo väärtust, väärtust loovad need inimesed, kes nendes saalides oma tööd teevad. Investeerime neisse ja hoiame neid inimesi, sest vastasel juhul on meil uhked lavad, kuid mitte ühtegi professionaalset muusikut, kes seal üles astuks. Käes on hetk, mil riik peab kultuuri toetama rohkem kui ainult sõnades.

Meie palve on need hiljutised otsused ümber vaadata ja leida lahendus orkestrite töö jätkumiseks!"