VILJA KÜSIB | Martin Herem: miks me peaksime hoidma tööl inimesi, kes annavad enamiku kontserte meelelahutusüritustel?
(572)
Kaitseväe juhataja Martin Herem on valmis selleks, et teda hakatakse Eesti avalikkuses pidama kultuuri ja religiooni vaenlaseks number üks, kui see tähendab paremat riigikaitset. Tema meelest ei pea puhkpillimuusikat arendama riigikaitse raha eest, kaplanite teenuseid kasutavad aga nii vähesed, et seda teenistust pole mõtet pidada.
Teid polegi veel lahti lastud või kuidas? See juhtub ilmselt üsna pea?
Ma ei näe praegu põhjust.
Kaitseminister Kalle Laanet on öelnud, et tema pole sugugi otsustanud kaitseväe orkestrit ja kaplaniteenistust kinni panna. Jaanus Karilaid arvas eile, et teile tuleks teha kõigepealt hoiatus ja kui sellest ei piisa, siis tuleb kinga anda.
Mõlemal on õigus nii öelda, nagu nad on öelnud. Aga ma peaksin rääkima taustast.
Jah. Kuidas siis sündis otsus kaitseväe orkester kinni panna ja kaplaniteenistus kaotada?
Eelmise aasta märtsis, kui koroonaepideemia alles algas, vaatasime meie, et riigikaitse eelarve tõenäoliselt väheneb. Tegime kärpekavad, mis olid valmis juuniks. Need kavad on meil kogu aeg riiulis olnud. Põhimõtteliselt on tegu nendesamade kärbetega, millest on praegu räägitud – ja millest räägitakse veel, sest kaplaniteenistus ja orkester on ainult üks väike osa kärbetest, alla kümne protsendi. Selline on meie varuplaan kogu aeg olnud.
