Vimm märgib, et eelseisvate valimiste keskne teema on pealinnas linnaplaneering.


Millest kujuneb kohalikel valimistel Tallinnas keskne teema?


Mõnda aega võib juba täheldada, et keskseks muutuvad linnaruumi-teemad. Selle teema on üles võtnud nii erinevad erakonnad, aga ka linnavalitsus on viimastel kuudel hakanud oma senist tegevust ümber vaatama. Linnavalitsus hakkas näiteks tegelema kesklinna rattateedega, kuid seda poleks juhtunud kui ei oleks olnud aastatepikkust opositsiooni ning kodanike survet. Eks näis milliseks see lahendus kujuneb, aga nad ise on seda nimetanud pop-up ehk ajutiseks lahenduseks.


See teema läheb korda kõigile. Meenutage näiteks seda kui talvel üks proua ei pääsenud kõrge lume tõttu haiglasse ja abilinnapea soovitas tal takso võtta. See muutis vägagi aktuaalseks heakorraküsimused, et kõik pääseksid linnas liikuma. Tegelikult on see väga oluline küsimus, et kõik, alates lastest ja lõpetates vanemate inimestega, pääseksid Tallinnas iseseisvalt ja turvaliselt liikuma, hoolimata sellest kas nad on jala või autoga, lapsevankriga või liikumispuudega.


Linnaruumi on võimalik efektiivsemalt kasutada. Kui me tahame, et Tallinnas oleks võimalik ka ilma autota liikuda ja autostumisele pandaks piir, siis tuleb teatavaid valikuid teha. Need peavad käima käsikäes positiivsete meetmetega. Kindlasti ei saa nii, et võtame lihtsalt mõne sõiduraja ära, selle asemel tuleb alternatiivi pakkuda.


Midagi pole enam kuulda olnud Tallinna peatänava plaanidest. Kas linnal sai raha otsa?


Põhjenduseks toodi liikluse läbilaskvust. Tundus, et linnapeale ei sobinud, et autodelt võetakse ruumi ära. Ka Reidi tee puhul ei peetud kinni varasematest lubadustest kärpida autodele mõeldud ruumi, et ei tekiks nii suurt asfaldiväljakut Kadrioru pargi ja Russalka rannariba vahele.


Peatänava plaan Vabaduse väljakust Jõe tänava ristini võeti vastu selleks, et muuta seda ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate alaks. See oli iseenesest hea lahendus. Autosid me ei saa linnast ära ajada, aga me tahaksime, et linnaruum oleks sõbralikum, turvalisem ja meeldivam paik.


Linnas on viimastel nädalatel alustatud massiivset teede remonti ja tänavate korrastamist, oodata on ka lindilõikamismaratoni, mis traditsiooniliselt valimistele eelneb. Mida on opositsioonipoliitikutel vastu panna?


„Lindilõikamine” ja nähtavad tegevused muutuvad enne valimisi alati aktiivsemaks, seda on näha ka linnaeelarvest, kus heakorraks kulutatavad summad valimiste eel imekombel kasvama hakkavad ja peale valimisi jälle kahanevad. See aparaat on keskerakondlaste käes ja seda nad ka kasutavad.


Opositsioon peab juhtima tähelepanu sellele, mis linnas tegelikult tegemata on. Seda saab teha erinevatel viisidel, näiteks sotsiaaldemokraadid juhtisid emadepäeval oma aktsiooniga tähelepanu sellele, et Tallinnas on endiselt palju kohti, kus jalakäijate liikumine on kõrgete äärekivide tõttu ebamugav. Palju on ka kohti, kus lapsevankriga või liikumispuudega inimesed läbi ei pääse. Paigutasime nendesse kohtadesse ajutisi kaldteid. Meil opositsioonierakonnana pole kasutada linnavahendeid, et seda olukorda lahendada, kuid me saame juhtida tähelepanu sellele, et probleemiga on vaja tegeleda.


Ei saa lasta end uinutada lillede istutamisest või asfaldi laotamisest, mis enne valimisi hoo sisse saab. Tallinn vajab koalitsioonivalitsust, et süsteem ei töötaks vaid Keskerakonna tagasivalimise huvides, vaid linlaste hüvanguks. Tuleb olla mõistlikult kriitiline ja samas tunnustada ka seda, mis on hästi tehtud. Mina isiklikult ootan huviga, mis saab kesklinna pop-up rattateedest. Võib-olla neil sedapuhku õnnestub? Kuigi senine ajalugu pigem näitab, et sellega ei saada hakkama.


Kellega sotsiaaldemokraadid eelistaksid Tallinna linnas koalitsiooni teha?


Seda on praegu keeruline öelda. Ootame valimistulemused ära. Kuid reaalpoliitiliselt on suur tõenäosus, et Keskerakond kaotab oma ainuvõimu, kuid küsimus on selles, et kui napiks see kaotus kujuneb. Vägagi võimalik, et see jääb lõpuks Keskerakonna valida, kellega nad koalitsiooni teevad. Suurt koalitsiooni, mis hõlmaks kõiki osapooli on siiski raske ette kujutada. Samas ei tohiks täielikult midagi kunagi välistada.


Samas on sotsiaaldemokraatidel EKRE-ga keeruline koalitsiooni teha, seda esiteks maailmavaatelistel põhjustel ja teiseks on meil Tallinnas ka suured erinevused vaadetes kommunaalküsimustele, sest EKRE on avaldanud ka hiljuti arvamust, et peaks laotama asfalti ning linnas autodele ruumi juurde tegema. Meie arvates ei ole see jätkusuutlik. Ülejäänud erakondadega, aga võiks olla võimalik ühisosa leida.


Paljud inimesed, kes on linnaaparaadis olnud Savisaare ja Aasa ajal, räägivad, et Mihhail Kõlvart on üritanud erinevaid positsioone „omadega” täita. Mille poolest erineb Kõlvarti käekiri tema eelkäijate omast?


Linnaametite juhtide hulgas on endiselt neid, kes oma kohtadel olid juba eelmisel sajandil. Selles mõttes see päris paika ei pea, et Kõlvart vahetas kõik välja. Kindlasti on muudatusi toimunud ja kindlasti liigub juht ringi oma meeskonnaga. Kui Kõlvart liikus volikogu juhi kohalt linnapeaks, siis ta võttis loomulikult „oma inimesi” kaasa.


Ma ütleksin seda, et on näha, et tahetakse näidata, et probleemiga tegeletakse, kuid samas ei muutu midagi. Erinevad nõukogud on jätkuvalt mehitatud keskerakondlastega ning paljudel juhtudel tekib küsimus selle kohta, milline on nende pädevus selles valdkonnas. Soraineni korruptsiooniga võitlemise paketis oli esimeseks punktiks linnale kuuluvate sihtasutuste nõukogude de-politiseerimine. Nõukogukohad on lisatasuks paljudele volikoguliikmetele ja see on see, mis aitab Keskerakonnal oma ainuvõimu säilitada. On ka palju teisi töökohti, kus keskerakondlasi ja lojaalseid inimesi tööl hoitakse. See ei muutu enne kui Tallinn saab koalitsioonivalitsuse. Seni liiguvad ühed ja samad inimesed selles ökosüsteemis ringi.


Kas selle Keskerakonna ökosüsteemi murraks koalitsioon, kus Keskerakonda ei oleks?


Väga suur samm oleks ka kui Keskerakond oleks koalitsioonis kellegi teisega ja linnaametid ei alluks nende abilinnapeadele või linnaosavanematele. See ei juhtu üleöö, sest seda süsteemi on ehitatud aastakümneid. Muutus oleks muidugi suurem kui koalitsioon tehtaks ilma Keskerakonnata, aga arvestades kui edukalt nad kasutavad linna ressursse oma huvides, siis ma ei usu, et nad jääksid täiesti kõrvale. Aga võib-olla valijad üllatavad meid.