Telekanali Rossija 24 uudistesaates „Vesti” räägiti eile „eestlase nimega Enn Oodla kohutavast tunnistusest natside metsikuste kohta Pihkva oblastis”.

Vesti teatel mõisteti 1970. aastatel kohut „eesti natsionalistidest moodustatud SS-i 37. politseipataljoni hitlerlaste käsilaste üle”. Viimased panid toime „julmi karistusaktsioone partisanide ja rahumeelsete elanike vastu”.

„Lähtudes avalikustatud materjalidest mäletas seesama Oodla isegi pärast paljude aastate möödumist suurepäraselt kuritegude üksikasju. Kuidas täideti vastuvaidlematult käske, kuidas mahalaskmismeeskonnad käisid mööda maju, halastamata naistele ja lastele. Nüüd, pärast FSB poolt avaldamist, on karistussalklaste nimed avalikustatud,” teatas Vesti. „Lugeda eesti karistussalklase Oodla tunnistusi selle kohta, kuidas ta koos „kaasvõitlejatega” hävitas vanureid, naisi ja lapsi, pannes nad elusalt põlema, tulistades otse näkku, on rahulikult võimatu. Ja see on ju ainult üks hävitatud küla sadadest Pihkva lähedal.”

Vesti teatas avalikustatud dokumentidele viidates, et 1943. aasta oktoobris lasid maha ja põletasid karistussalklased Lanjova Gora külas ühe päevaga 55 inimest, kellest üle poole olid lapsed, mis oli kättemaks partisanidele kaasatundmise eest.

„Ma tulistasin püstolist. Selle operatsiooni ajal lasin ma maha viis inimest: majades neli inimest, kelle hulgas oli üks mees ja kolm naist. Veel tapsin naise, kes roomas välja põlevast majast ja põles ise,” tsiteeriti Oodla tunnistust.

Kui elanikud olid majadesse aetud ja arvasid, et häda on möödas, langetasid karistussalklased otsuse nad tappa ja seejärel otse taredes ära põletada, teatas Vesti.

„Nendes majades olid naiste ja laste laibad,” tsiteeriti taas Oodlat. „Neid oli seal palju, ma ei lugenud, kui palju... Oma silmaga nägin, kuidas Aluoja majad põlema pani! Lisaks talle jooksis veel üks pikk mees 1. kompaniist isetehtud tõrvikuga mööda küla ja süütas maju. Ma kuulsin, kuidas keegi põlevas majas karjus, ilmselt olid mõned veel elus...”

Vesti teatas, et 1945. aastal võtsid Oodla vangi Tšehhoslovakkia partisanid. Ta oli filtreerimislaagris. 1946. aastal naasis ta Tartusse ja töötas pottsepana. 1970. aastatel võeti ta aga kinni.

„3. kompanii 3. rühma ülema asetäitja ja I jao ülem, autasustatud Reichi medaliga, kinnitas isegi pärast vahistamist, et temast ei saanud karistussalklast omal tahtel – sakslased sundisid. Tänapäeva Baltimaades nimetatakse selliseid nagu tema nüüd rahvuskangelasteks,” teatas Vesti.

Vesti teatel Oodla mahalaskmiseni ei elanud, vaid suri vanglahaiglas. Osa tema kaaslastest hukati, osa istus vanglates ja mõni ei sattunudki kohtu ette.

„Aastakümnete pärast marsivad mõned neist ilmselt tänapäeval oma maade peaväljakutel, olles riiklikul tasemel õigeks mõistetud kohutavates kuritegudes inimsuse vastu,” kuulutas Vesti.