„Dokumentaalfilm Ülo Nugisest oli meile loomulik valik. Nugis oli 1990ndate alguse üks Eesti rahva kangelastest ja poliitikutest, kelle tegudest oodati Eesti vabanemist. Enam kui piisavalt on räägitud paljudest teistest toonastest tähtedest, Nugisest aga teenimatult vähe. Ta roll oli hiiglaslik, et Eesti osaks ja julges ära kasutada võimaluse ebaõnnestunud putši kiiluvees vabaks saada,“ lausus Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald. „Hannes Rumm kui pika ajaloo ning suurte kogemustega poliitikaajakirjanik ja Toomas Lepp kui 1990ndate sündmusi näinud ning kajastanud režissöör, tundusid täpsed valikud Nugise isikut, poliitilist pärandit ning ajastu rääkimata lugusid dokumentaalfilmi tootvaks paariks,“ lisas Soonvald.

„Ülo Nugis täitis Eesti poliitikasse tulles ainulaadset rolli, millesse ta väga hästi sobis ning milline roll kadus ajalukku: lõi Töökollektiivide Nõukogu, mis kommunistlikus riigis esindas rahvuslikku tööstust ning tasakaalustas sellisena Eestis impeeriumimeelset „töökollektiivide” esindust. Seda rolli, mida varem ega hiljem pole Eesti ajaloos täitnud ükski inimene ega saagi seda teha – oli üleminekuaja parlamentide kindlakäeline juht, kes tagas seadusandjale töövõime ning lõi lääneliku poliitilise kultuuri direktorliku juhtimisstiiliga,“ kinnitas filmi „Riigikogu direktor“ režissöör Toomas Lepp.

„Ühes kõnes ütleb Ülo Nugis: „Ma tahaksin väga, et ühel päeval muutuks Eesti rahva meeleolu tõsiasjaks mida ükski poliitik ei saa ignoreerida. Ma tahaksin, et aus mäng muutuks ühel päeval Eesti poliitikas enesestmõistetavuseks. Siis võib ehk öelda et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vaim on jõudnud tagasi koju Eesti lastel õnne tooma Eesti põlve uueks looma.““

Stsenarist Hannes Rumm: „Eesti on üsna ainulaadne riik, sest meie taasiseseisvumise hetk on fikseeritud minutipealt: see juhtus 20. augustil 1991 kell 23.04. Just sel hetkel 30 aastat tagasi kuulutas ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise haamrilöök välja otsuse meie taasiseseisvumise kohta ning see pilt on sööbinud iga eestlase mällu. Paraku oleme suuresti ära unustanud mehe, kes ajaloolise haamrilöögi tegi.“

Ka Rummi sõnul oli Nugise panus taasiseseisvumisse ainulaadne. „Ilmselt kogu Nõukogude Liidu parimaid lampe teinud tehase Estoplast direktor Ülo Nugis juhtis 1988. aasta lõpus loodud Töökollektiivide Liitu. See organisatsioon esindas tuhandeid Eesti iseseisvuse meelsete juhtidega ettevõtteid ning võttis interrindelt ja neid juhtinud suurte nõukogude sõjatehaste juhtidelt võimaluse kõnelda kõigi Eesti NSV töötajate nimel. Ühiskonnas, kus valitses kommunistlik partei, oli see väga oluline ning taasiseseisvumise veduriteks olnud loomeliitude esindajad seda rolli täita ei saanud,“ jutustas Rumm. „Nugis juhtis kaht ülemineku aja parlamenti, mille otsused mõjutasid ilma igasuguse liialduseta iga Eesti inimest. Filmi eesmärk on taasavastada põnevaid lugusid ja kirglikke vastasseise meie rikkast lähiajaloost. „

Dokumentaalfilmis saame ka vastuse, miks Nugis põletas 19. augustil 1991 tehtud ettepanekud ja kinnituse saab teadmine, et 15. mail 1990 intrite vastu rahva kutsumine Toompeale oli Nugise idee.

„Toome päevavalgele nii mõnegi Toompea saladuse,“ lubas Lepp, kes koos Hannes Rummiga on küsitlenud filmi tarvis ligi 30 inimest.

Filmi režissöör on Toomas Lepp; stsenarist Hannes Rumm; toodab Artefilm OÜ; produtsent ja idee pärineb Ekspress Meediast.

Filmi esilinastus on augustis.