USA välisminister Antony Blinken ütles kirjas kongressile, et kongressilt mandaadi saanud algsetest sanktsioonidest loobumine on USA rahvuslikes huvides, vahendab AFP.

See samm vähendab pingeid USA ja Saksamaa vahel. Saksamaa on pidanud ähvardavaid sanktsioone sekkumiseks oma siseasjadesse.

Blinken ütles oma avalduses, et Bideni administratsioon jääb ikkagi kindlaks Nord Stream 2 vastasele seisukohale.

„Me oleme jätkuvalt vastu selle projekti lõpule viimisele, mis nõrgestab Euroopa energiajulgeolekut ning Ukraina, NATO idatiiva ja Euroopa Liidu riikide oma,” ütles Blinken. „Meie seisukoht on kooskõlas pühendumisega Atlandi-üleste suhete tugevdamisele riikliku julgeoleku küsimusena.”

Eilne otsus on Washingtoni varasema positsiooniga võrreldes märkimisväärne muutus.

2020. aastal lükkas USA sanktsioonide võimalus torujuhtme ehitustegevust ligi aasta võrra edasi. Tööd jätkati detsembris jätkuva sanktsioonide ohu all. Märtsis ütles Blinken Brüsselis, et torujuhe õõnestab Euroopa huve ja energiajulgeoleku eesmärke.

Blinken ütles siis, et Nord Stream 2 projekt „on halb mõte, halb Euroopa ja halb Ühendriikide jaoks”, ning ähvardas sanktsioonidega kõike ja kõiki, kes projektiga seotud on.

Varem eile tervitas Saksamaa välisminister Heiko Maas USA sel hetkel veel oodata olnud sammu kui lepitavat.

„Me mõistame Washingtonis langetatud otsuseid Bideni administratsiooniga üles ehitatud erakordselt heade suhete arvesse võtmisena,” ütles Maas.

USA välisministeerium kiitis heaks sanktsioonid mitmetele laevadele ning väiksematele ettevõtetele ja organisatsioonidele, mis torujuhtme ehitusega seotud on.

USA otsust tervitas ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. „See on parem kui lugeda teateid uute sanktsioonide kohta. See on kindlasti positiivne,” ütles Peskov.

Vabariiklasest senaator Jim Risch nimetas aga sanktsioonidest loobumist „kingituseks Putinile, mis ainult nõrgestab USA positsioone Bideni-Putini tippkohtumise eel”.

„Administratsioon peab prioriteediks tajutavaid Saksamaa ja Venemaa huve meie liitlaste omade ees Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas,” ütles Risch.