Eilne varahommik Tallinnas Haaberstis. 33-aastane naine kaotab oma elektrilise tõukeratta üle juhitavuse ning kukub. Ta viiakse regionaalhaiglasse ravile. Ööl vastu möödunud laupäeva aga otsustas 29-aastane naine Pärnus väikese sõidu teha. Tõukerattale mahutas ta veel ka 38-aastase mehe. Pikka pidu polnud juht põrutas sõidukiga vastu äärekivi. Mõlemad viidi haiglasse.

Need on vaid mõned näited paljudest. Varmo Rein räägib, et tänavu on elektriliste tõukeratastega 31 avariid, kus viga saanud 32 inimest. "Kahjuks on juhtumeid, kus sõidetakse kahekesi või isegi kolmekesi. See on miski, milleks sõiduk üldse mõeldud pole, võib hoopis rohkem inimesi viga saada," räägib ta. Peamine põhjus on kukkumine. Elektritõukeratastel on pisikesed rattad, mistap piisab väikesest kivist või august. "Lisaks ka äärekividele otsasõidud," sõnab ta.

Kahjuks on juhtumeid, kus tõukerattur põrutab jalakäijale otsa. Rein manitseb, et endast kellaga märku andmist ei maksa häbeneda. Politsei mõõdab pisteliselt ka tõukeratturite kiirust ja suuremate rikkumiste korral võidakse määrata trahv. Kiivri kandmine on kohustuslik alla 16-aastastel, ent soovituslik kõigil. Reini sõnutsi järgivad seda nõuet rohkem siiski jalgratturid. Ka lihtsalt põhjusel sõit on planeeritum ja oma varustusega, tõukeratas haaratakse tavaliselt kuskilt teepervest laenutuseks ajutiselt.

Kui vaadata otsa jalgratastega juhtunud õnnetuste statistikale, on pilt justkui lootusrikas. Mullu oli nelja esimese kuuga 78 õnnetust, tänavu 52. "Aga siin peitub saladus selles, et Eestis on tavaliselt normaalne talv, ajavahemikul jaanuarist kuni märtsi lõpuni on rattaõnnetusi väga vähe. Ilusate ilmadega läheme tavalises rütmis," ütleb Rein. Väga palju on isekukkumisi, koguni 65 protsenti. "Tegeletakse kõrvaliste tegevustega. Sõidetakse rattaga vastu äärekivi, elektriposti, prügikasti," loetleb ta, et kõik taandub ka enda hooletusele.

Trepikojad kui kärbsepaber sulide jaoks

Jalgrattasõprade suur hirm on alati see, et mõni kelm kaherattalise sõbra ärandab. Tallinna kesklinna politseijaoskonna juhtivuurija Kaido Atspol nendib, et statistika näitab järsku kasvu. Ta illustreerib kesklinna näitel tunamullu nelja kuu jooksul 28 vargust, eelmisel aastal 21, tänavu 67.

37 protsenti vargustest toimub trepikodades või koridorides; järgneb kelder või garaaž 23 protsendiga; 15 protsenti vargustest tänaval; õuealast või lahtisest hoovist 10 protsenti. Muu osakaal on juba tunduvalt väiksem.

Loomulikult on ka trepikodades rattad üldiselt lukus, aga sulidel on seal silma alt väljas olles mugav lukk lahti muukida või tross läbi lõigata. Tegu pole juhuvargustega, vaid asjaga tegelevad ikkagi sulid, kes on konkreetselt keskendunud rataste vargustele ja teavad, kus kärmelt kaup omakorda maha müüa. Omaette probleem on ka see, et osa rattaid õnnestub politseil varaste käest kätte saada, aga omanikku ei leitagi. "Kui odav ratas, ostab omanik lihtsalt uue," näitlikustab Atspol, et politseid vargusest ei teavitatagi.

Kokkuvõttes soovitab ta võimalusel vältida just rataste trepikojas hoidmist. Selle vastu on ka päästeamet, juhtides tähelepanu, et need ja muud esemed võivad põlengu korral takistada evakuatsiooni.

Kõigest pikemalt juba erisaates!