"Olukord on Reformi- ja Keskerakonna valitsuse arusaamatu ja vastutustundetu käitumise tõttu muutunud äärmiselt teravaks. Kahtluse alla on pandud isegi Eesti kaitsevõime areng ja jätkusuutlikkus. Tänases pingelises rahvusvahelises situatsioonis tähendab see laiemas plaanis terve Balti ruumi ja Läänemere regiooni julgeolekuolukorra teadlikku halvendamist ning kujutab endast ohtu meie riikliku iseseisvuse jätkumisele," kirjutas Põlluaas.

"Lisaks kaitse-eelarve kärpimisele, mis välistab hädavajalike võimelünkade likvideerimise ja tõi esimese asjana kaasa enam kui saja aastase traditsiooniga kaitseväe orkestri ja kaplanaadi likvideerimise, löövad valitsuse kärpeplaanid valusalt meie peresid, lapsi ja haridust, tõmbavad risti peale teedehoiu- ja -ehituskavadele ning paljule teistele varasemalt plaanitud meetmetele, mille eesmärk oli elavdada majandust, toetada meie inimesi ja tagada sujuv väljatulek koroonast tingitud majanduskriisist," loetles ta.

Ta arvas, et mitte ühtegi Eesti riiklikke ja rahvuslikke huve kahjustavat sammu pole valitsuse poolt suudetud adekvaatselt seletada. "Selle asemel näeme igal tasandil ja igas küsimuses vaid valetamist ja vassimist. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on alustanud konsultatsioone Isamaaga Kaja Kallasele ja tema valitsusele umbusalduse avaldamise algatamise asjus."

Viimati oli valitsuse püsimine riigikogu saalis arutluse all 10. mail. Valitsus ise otsustas siduda riigikogule esitatud Euroopa Liidu taasterahastu eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Nimelt oli EKRE esitanud selle eelnõu vast ligi 700 muudatusettepanekut. Eelnõu võeti vastu 63 poolthäälega, vastu oli 19 saadikut.