„See on räme tsiviillennunduse protseduurireeglite rikkumine,” ütleb Salumäe Valgevene poolt Vilniusesse teel olnud reisilennuki sundmaandamisest. Tema kinnitusel vajab juhtum riikide ja lennufirmade reageeringut, et vältida sarnaste olukordade kordumist.
Salumäe selgitusel tooks rahvusvaheliselt kokkulepitud tsiviillennunduse järjekordsed reeglite rikkumised kaasa ebasõbralike lennukoridoride vältimise, mistõttu muutuksid lennureisid pikemaks ja kallimaks. Nii võibki Salumäe sõnul edaspidi lennureis Eestist Kreekasse kesta varasema 3,5 tunni asemel viis tundi. Salumäe peab ka võimalikuks, et lennufirmade sõidumarsruutide muutumisel väheneks liiklus ka Eesti alas.

Salumäe on peast läbi lasknud võimalikud situatsioonid, mille puhul võinuks Valgevene reaktsioon olla õigustatud, kuid ta peab riigi seniseid selgitusi vastuolulisteks. Ta sõnul on teoreetiliselt võimalik, et just Valgevenel oli pommi kohta info, teisalt ei mõista ta, mistõttu neil sel juhul hävitajad valmis olid.
„Valgevene on väike riik, sellest sõidab 3045 minutiga üle ning minu arvamust mööda oleks pommikahtluse korral kapten läinud maanduma Vilniusesse, sest see polnud kaugel ning selleks olid ettevalmistused tehtud,” rääkis Salumäe. Tema sõnutsi võetakse pommiähvardusi tõsiselt ning levinud praktika järgi valib piloot sel juhul ohutuse tagamiseks esimese sobiva maandumisraja. Salumäe sõnul ei ütle lennujuht, kuhu kapten peab maanduma. „Aga kui sulle pannakse püstol otsaette, siis kapten vastutab reisijate ja meeskonna eest ning seda riski ei võeta,” ütles Salumäe. Tema sõnul ei olnud kaptenil sellisel juhul enam valikut ja lennuk maandus sinna, kuhu hävitajad ta suunasid.

Eestistki liiguvad mitmed lennureisid läbi Valgevene. Salumäe loetles sihtkohad Kiiev, Minsk, Türgi, Egiptus ja Kreeka, mille lennud läbivad ka Valgevenet. Ta peab Valgevene lennujuhtide tööd professionaalseks ning lendamist läbi riigi õhukoridoride ohutuks. Samas toob ta välja, et turvalisus on sattunud suure küsimärgi alla. Salumäe 20-aasta pikkuse karjääri jooksul on selline kaaperdamine esmakordne. Ta leiab, et kui lennunduse ajalugu uurida, siis võib leida mõned üksikud sarnased juhtumid. Praegu sõltuvat aga edasine lennufirmadest ja riigijuhtidest Salumäe sõnul saab lähiaastatel näha, kas lennufirmade ja riikide reageering toob kaasa selle, et juhtum on ühekordne ega saa reeglipäraseks.

Delfi ja EPL on varasemalt kajastanud, et Valgevene võimud sundisid pühapäeva pärastlõunal pommiähvardusega maanduma Ryanairi lennuki, mis oli teel Ateenast Vilniusse.

Pärast Minskis tehtud sunnitud hädamaandumist arreteerisid võimud lennukis viibinud Valgevene ajakirjaniku Roman Protasevitši, kes on tuntud kui Telegrami-kanali Nexta asutaja. Opositsiooni meeleavaldusi korraldanud ja kajastanud Protasevitš lahkus Valgevenest eelmisel aastal, tundes võimukriitikuna muret oma turvalisuse pärast. Ta kuulutati Valgevene võimude poolt tagaotsitavaks seoses "massiliste korratuste organiseerimise ning viha õhutamisega".