Armeenia peaminister palub Venemaalt sõjalist abi

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan palus reedel Venemaa president Vladimir Putinilt sõjalist toetust ja tegi ettepaneku Vene vägede kohaloleku suurendamiseks Armeenia territooriumil, heidutamaks naaberriiki Aserbaidžaani.

Armeenia teatel ei ole Aserbaidžaan täielikult täitnud oma lubadust tõmmata tagasi väed, mis ületasid hiljutise konflikti käigus Armeenia piiri, vahendab Reuters.

Järjekordne piirivaidlus sel nädalal andis taas kord aimu, kui habras on kahe riigi vaheline relvarahu, mis kuue kuu eest peatas viimaste aegade ühe verisema konflikti aserite ja etniliste armeenlaste vahel vaidlusaluses Mägi-Karabahhi regioonis.

Aserbaidžaan eitab järjekindlalt üle Armeenia piiri tungimist ja väidab, et selle väed kaitsevad vaid oma territooriumi.

“Me saavutasime Aserbaidžaaniga kokkuleppe, et selle relvajõud lahkuvad täna Armeenia territooriumilt,” ütles peaminister Pašinjan reedel. “Antud kokkulepet on täidetud üksnes osaliselt. Teatud aladelt on aserid tõepoolest lahkunud. Aga et lepet ei ole täielikult täidetud, pöördusin ma Vene presidendi poole sõjalise abi saamiseks.”

Telefonivestluse toimumist kinnitas reedel ka Kreml, mille väitel rõhutas Putin relvarahu tingimuste järgimise olulisust. “Otseloomulikult väljendas Armeenia pool ka äärmist muret olukorra üle piiril. Seda muret jagab ka president Putin,” ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

USA välisministeeriumi kõneisik Jalina Porter ütles reedel, et ka Washington ootab Aserbaidžaanilt viivitamatut vägede tagasitõmbamist ja “edasiste provokatsioonide lõpetamist”.

“Vägede liigutamised vaidlusalustel territooriumidel on vastutustundetud ja need on ka asjatult provokatiivsed,” hurjutas Porter, lisades, et piiritülid tuleks lahendada läbirääkimiste ja arutelude teel.

Mulluste lahingute käigus ajasid aseri väed etnilised armeenlased välja mitmelt poolt Mägi-Karabahhi piirkonnast ja selle ümbrusest, kus viimased olid hoidnud kontrolli alates 1990. aastatest.

Aserbaidžaanis tähistati seda kui võitu, Armeenias aga kui lüüasaamist. Peaminister Pašinjan astus sõjaväe rahulolematuse tõttu ametist tagasi, jäädes sellesse rolli siiski asetäitjana kuni järgmise kuu valimisteni.

Venemaa saatis eelmisel aastal piirkonda rahuvalvajad, et aidata relvarahu jõustamisel, samuti on sel Armeenias sõjaväebaas ja riigiga vastastikune kaitsepakt.