Olete poolametlikult välja öelnud, et olete EKRE presidendikandidaat. On see nüüd täitsa kindlaks saanud? Pole jäänud muljet, et oleksite alustanud aktiivset kampaaniat.

Praegu on vara alustada aktiivset kampaaniat, seda enam, et ametlikult ei ole me presidendikandidaati välja käinud ega kinnitanud. EKRE põhikirja järgi kinnitab kandidaadi kongress ja see tuleb alles suvel.

Jüri Ratas pole ka ametlikult kinnitatud, ta pole isegi välja öelnud, et tahab presidendiks saada, ometigi käib aktiivne kampaania: tassib palki, kohtub inimestega, vaatab lehmale silma. Teie vist midagi sellist ei tee – või teete, aga ei pane pilte Facebooki?

Kõigisse asjadesse tuleb suhtuda pieteeditundega ja jääda rahulikku olekusse, et mitte üle pakkuda.

Jüri Ratas on teie meelest üle pakkunud?

Ma ei tea, kas temast saab Keskerakonna presidendikandidaat. Eelmise aasta lõpuni kinnitas Ratas, et tema ei soovi mingil juhul presidendiks saada, siis mingil hetkel retoorika muutus ja ta ütles: võib-olla.

Kuula siit.

Teeme kõigepealt teie suhtes asjad selgeks: teid kinnitab erakond kindlasti ära?

Jah, see ei ole saladus, et mulle on selline ettepanek tehtud. See on suur au. Aga ma ei tahaks sündmustest ette rutata. See on asi, mida tuleb tõsiselt kaaluda, mitte ainult erakonnas, vaid ka perekonnas. Kui peaks minema nii, et minust saab ametlik presidendikandidaat ja mind ka valitakse, siis tähendab see ju väga suurt elumuutust kõigile lähedastele. Nende arvamust võtan ka kuulda.

Kust teil säärane mõte üldse tuli, et te presidendiks sobite?

Teate, mulle ei ole see mõte pähe tulnudki. Mulle ei ole ka pähe tulnud, et võiksin saada Saue linnapeaks või et ma tahan hirmsasti riigikogu liikmeks või riigikogu esimeheks saada. Ent kui teed tööd ausalt ja oma parima äranägemise järgi, ei aja taga isiklikku huvi, siis kahtlemata seda märgatakse. Siis ei ole ka imestada, et selliseid ettepanekuid tehakse.

Niisiis arvate, et sobite presidendiks?

Arvan küll, miks mitte.

Mille poolest? Mis on see, mis teeb teid heaks presidendiks?

Esiteks, olen rahulik inimene, ei ärritu kergelt. Oskan eri osapooli arvesse võtta, teen oma tööd alati südamega, ausalt, ei ole kunagi isiklikku huvi taga ajanud. Sellised pisiasjad mängivadki kaasa.

Riigikogu esimehena oli teil raskusi erakondlikust positsioonist loobumisega. Presidendiamet on selles mõttes veel samm edasi, kuidas kavatsete erakondlikkusest eemalduda määral, et saaksite seda amet pidada?

On suur vahe riigikogu esimehel ja presidendil. President peab erakonnast välja astuma, põhiseadus nõuab temalt erapooletust ja tasakaalustavat rolli. Riigikogu esimehelt ei nõua keegi erakonnast väljaastumist.

Riigikogu esimehelt eeldatakse siiski ka erakonnaülest positsiooni.

Eeldatakse, et riigikogu esimees täidab erapooletult riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Selles on sätestatud riigikogu esimehe ülesanded, kuidas istungeid läbi viia, missugused on protseduurireeglid. Nendes asjades ei ole ma kunagi eksinud. Et opositsioon süüdistab riigikogu esimeest erapooletuses, on täiesti tavaline.

Mida teeksite presidendina teisiti kui Kersti Kaljulaid, kelle suhtes olete olnud kriitiline?

Peamine on see, et meie president ei ole üritanudki olla kogu rahva president.

Teie üritate?

Jah, kahtlemata.

Mismoodi? Mismoodi saab teist minu president?

(Naerab.) Eks see sõltub teie maailmavaatest, aga ma püüan olla tasakaalukas, mitte oma maailmavaadet peale suruda, mitte olla erapoolik, lähtuda presidendile ette nähtud ülesannetest ja kohustustest.

Härra Põlluaas, tegelikult teame me mõlemad, et teist ei saa presidenti, vähemasti mitte seekord. Nii et me arutleme teoreetilise võimaluse üle, on ju nii?

Jah, loomulikult. Riigikogus presidendikandidaadi väljakäimiseks on vaja 21 toetuseallkirja, meil on fraktsioonis 19 liiget. Mulle on toetust avaldanud ka koalitsioonipoliitikud, isegi üks, keda meedias on võimaliku presidendikandidaadina välja pakutud. Riigikogus suudame EKRE kandidaadi välja käia. Äravalimiseks on sellest vähe, aga arvan, riigikogus ei õnnestu ühelgi erakonnal oma kandidaati ära valida. Valimine läheb kindlasti valimiskogusse.

Miks Mart Helme seekord ei kandideeri? Temast on üldse vähe kuulda, on tal ikka kõik korras?

Jaa, loomulikult. Tema valik on mitte kandideerida, nagu oli tema valik ka eelmisel aastal erakonna esimeheks mitte kandideerida.

Eesti Ekspress kirjutas äsja, kuidas ilmselt presidendikandidaadiks saada sooviv Jüri Ratas on peaministrina oma ja riigi rahakoti segi ajanud. Vaatasin, Uutele Uudistele pole see üldse teema olnud. Mis siis erakonna seisukoht on?

Loomulikult, siin pole kahtlust: Jüri Ratase rahakasutuse lugu on ääretult mage. Minule ei ole iialgi sellised asjad pähe tulnud. Abrukale saab postipaadiga 20 euro eest, selle asemel telliti endale suur purjelaev kahe ja pool tuhande euroga, nõunikega korraldati meeletuid õhtusööke. Mina olen riigi rahakotti alati väga tähelepanelikult vaadanud ka mujal riikides liikudes, näiteks parlamendi spiikrite konverentsidel. Ametlikel riigivisiitidel võetakse sind ju vastu nagu kuningat, aga mina olen alati lennanud turistiklassis.

Tauniv suhtumine Ratase käitumisse on teie isiklik seisukoht või erakonna oma?

Kindlasti ka erakonna oma, me oleme alati laristamise ja korruptsiooni vastu.

Varakevadel arvas Martin Helme, et Jüri Ratas sobib presidendiks. See seisukoht nüüd vastse info valguses muutub?

Eks sellised asjad mõjutavad, ka Jüri Ratase šansse laiemalt. Me ei ole ju öelnud, et toetaksime kedagi teist kui oma kandidaati. Kuidas lõplik valik riigikogus ja valijameeste kogus toimub, seda ei oska ju ennustada.

Kui aga Ratas tuleb ja ütleb: toetage mind, saate võimaluse moodustada uus valitsus. Siis toetate?

Jüri Ratas ei ole tulnud sellist toetust paluma. Meie tuleme ikka oma kandidaadiga välja.

Uuesti valitsusse ju tahate. Presidendivalimised on valitsustele alati ohtlikud. Teil võiks ehk avaneda ajalooline võimalus teha president, muuta valitsuse koosseisu ja tulla tagasi võimule? Jüri Ratase toetamine tasub ära, eriti arvestades, et nõrk Keskerakond on teile kasulik.

Eks see ole muidugi kasulik, kui teised erakonnad on nõrgad. Tänavune aasta on eriline, kahed valimised peaaegu korraga. Eelmises valitsuses olid ka aeg-ajalt tülid ja vastuolud, kuid selliseid põhimõttelisi eriarvamusi nagu praeguses... Lisaks veel Keskerakonna korruptsioonikahtlus, nii et ega selle valitsuse eluiga ilmselt pikk ei ole.

Teie oleksite valmis uuesti valitsuse tegema Keskerakonna ja Isamaaga?

Eesti poliitikas ei tule sellist momenti, et mõni erakond saaks üksi valitsuse moodustada. Kindlasti tuleb koalitsioon. Missugused on tuleviku koalitsioonid, ei oska öelda.

Lugeja palus küsida: millal te praeguse valitsuse maha võtate? Ta ei jõudvat enam oodata.

Kui mina saaks seda lubada, siis ütleksin: hommepäev! Aga kahjuks ei saa.

Jüri Ratas on teie järeltulija riigikogu esimehe ametikohal. Hinnangu teie ametiajale andis ta, kui tõi riigikogu valgesse saali tagasi Euroopa Liidu lipud, mille teie sealt minema viisite. Nüüd saate teie talle hinnangu anda.

Mina mitte ei viinud ainult ära Euroopa Liidu lippe, vaid tõin ka tagasi Eesti lipud, mis olid sealt ära viidud vaikselt ja salaja. Valge saal on Kadriorus kõige uhkem tseremoniaalruum, kus peavad Eesti lipud lehvima. Reformierakond vaidlustas minu otsuse, aga suur saal otsustas, et seal ei pea olema mitte Euroopa Liidu, vaid Eesti Vabariigi lipud. Jüri Ratas laskis tõesti ühe esimese asjana sinna Euroopa Liidu lipud tuua, aga tegelikult on see riigikogu otsuse vastu. Riigikogu juhatusel ei ole õigust eirata riigikogu otsuseid.

Mart Helmel on plaan moodustada riigikogus Euroopa Liidust väljaastumise toetusgrupp. Teie pooldate Euroopa Liidust väljaastumist?

Pole saladus, et oleme euroskeptiline erakond. See ei tähenda, et meil oleks plaan Euroopa Liidust välja astuda. Euroopa Liit ei ole organisatsioon või institutsioon, mida ei tohi kritiseerida, aga millegipärast selline hoiak on võetud. Euroopa Liit on suveräänsete riikide liit, sellisele lepingule oleme me alla kirjutanud. Mart Helme poolt kavandatava rühma kokkukutsumine tuleneb sellest, et kuskil peab olema punane joon, millest üleminekut tuleb jälgida, et Eesti ei kaotaks suveräänsust.

Teie välja astuda ei taha, aga tahate rohkem kritiseerida?

Me tahame seda, et Euroopa Liit jääks suveräänsete riikide liiduks ja meie oleme üks võrdsete seas. Mitte nii, et Brüssel meile dikteerib nagu ühes liitriigis, kus me olime ja kus meile öeldi ette kõik, mida me võime ja peame. Praegu näeme seda, kuidas iga direktiiviga, mis komisjonist tuleb, siirdub suveräänsus kriipshaaval üha rohkem ja rohkem Brüsselisse.

Mäletavasti lagunes eelmine valitsus Keskerakonna korruptsioonikahtluste pärast, kuid pole saladus, et olite muutunud Keskerakonnale tüütuks. Teie pärast tuli kogu aeg vabandust paluda ja kuuldavasti olnud Ratasel sellest kõrini. Küllap tegite valitsuse lagunemisest erakonnas omad järeldused?

Eelmise valitsuse lagunemise põhipõhjus oli siiski abielureferendum. Keskerakond on koos Reformierakonnaga ALDE liige, sealtpoolt tuli tugev surve. Ka mujalt Euroopast ja kohapealsest meediast. Korruptsioonikahtlus oli lihtsalt hea võimalus astuda valitsusest välja ja mitte abielureferendumit korraldada.

See viimane päev riigikogus oli pärast kummaline: see arutelu saalis ja teie kuulsad sõnad „Nojah, mis seal ikka”, kuigi Jüri Ratas oli öösel juba tagasiastumisest teatanud.

Hommikul kinnitas Jüri Ratas meile, et seesama valitsus jätkab.

Te tundsite end ilmselt petetuna.

No loomulikult! Sulle vaadatakse ausate silmade otsa ja kinnitatakse: jah, me jätkame. Ja siis kuuleme hoopis mujal, et käed on löödud teise erakonnaga. Sellises olukorras tunneks igaüks end petetuna.

Saate Keskerakonnale tagasi teha Ida-Virumaal, kus olete kõigutamas tema monopoli vene valijate häältele. Et seda monopoli enam pole, tunnistas Mihhail Kõlvart eelmisel nädalal siinsamas toolil istudes. Missugused eesmärgid olete seadnud, kui palju Keskerakonna valijaid tahate üle võtta?

Küsimus ei ole tagasitegemises. Küsimus on selles, et kõik erakonnad, kaasa arvatud EKRE, soovivad kohaliku elu küsimuste lahendamisel kaasa rääkida. Loomulikult soovime saada rohkem kohti.

Mis on konkreetne eesmärk?

Ikkagi Eesti inimeste elu paremakstegemine, otsustamise viimine allapoole, et elu oleks elamisväärne igal pool Eestis, mitte ainult suurtes keskustes.

Ma räägin vene valijast. Mis te aravate, kas ta on unustanud ära need „parasiteerivad tiblad” ja „mugavusprussakad” ja teised koledad sõnad, mida teie erakonna liikmed on nende kohta kasutanud?

Vene valija pöördus meie poole suuresti pärast abielureferendumi läbikukutamist. See on selgesti platvorm, kus meil on palju ühist. Traditsiooniline perekond, immigratsiooniküsimused. Kui vene valija näeb, et ükski teine erakond nende huve ei kaitse, pöörduvad nad selle partei poole, kus neid huvitavad teemad leiavad kõige rohkem kõlapinda.

Kas vene valijat kõnetab Ukraina maasikakorjajate vastu võitlemine?

Absoluutselt! Võõrtööjõud võtab eelkõige vene inimestest töökohti ära.

Vajutate sellele nupule, et nemad ei taha ukrainlasi siia?

Ei taha tõepoolest. Eestlased ei soovi massiimmigratsiooni, sama puudutab vene elanikkonda teravalt. See võtab töö ära ja viib palgataseme alla.

Narvas on EKRE fraktsiooniga liitunud Larissa Olenina, varem kuulunud Keskerakonda, kes teab täpselt, et 1944. aastal vabastas punaarmee Eesti. See ei takista teid koostööd tegemast?

Selles küsimuses oleme kardinaalselt erineval seisukohal. Kohalike fraktsioon otsustas ta vastu võtta, sest kohalikus omavalitsuses on hoopis teised teemad. Seal ei tehta ideoloogilist parteitööd nii nagu riigikogus. Erakonda selliste vaadetega inimene loomulikult ei pääse. Aga kohalikul tasandil näeme eri koostöövõimalusi. Ka erakonnad, kes seisavad riigikogus vastastikku, teevad kohalikul tasandil rõõmsasti koostööd.

Aga äkki küsib teie tuumikvalija, teile teid ennast tsiteerides: kuhu on kadunud need aated, väärtused ja väärikus, millele tuginedes meie esiisad asutasid oma riigi?

Kui ma seda kõnet pidasin, siis ma vastasin sellele küsimusele, et aated ja väärikus ei ole kuhugi kadunud, need on meie südames ja neist loobuda me ei kavatse. Sovjetismi ilminguid ja ajaloo ümberpööramist me heaks ei kiida – justkui oleks Eesti vabastatud punaarmee poolt. Tõepoolest, meie erakonnas sellistel inimestel kohta ei ole.

Kas võiksite kohalikul tasandil teha koos tööd teha ka LGBT-õiguste kaitsjatega ja inimestega, kelle meelest ühest soost inimesed võiksid abielluda?

Kui oleme ühel meelel kommunaal- või haridusküsimustes, lasteaedade rajamise või kohalike teede parandamise teemadel, siis loomulikult. Tulebki kõigiga koostööd teha.